Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga tänavu 8. oktoobril. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2021. aastal kaheksa kuu keskmisena 16 900 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (584 eurot), moodustades 3,4 protsenti kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 22 400 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 585 kuni 653 eurot (4,5 protsenti töötajatest).

Töötasu alammäära tõus 70 euro võrra 584 eurolt 654 eurole 2022. aastal toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2021. aastaga täiendavat maksutulu 18 miljonit eurot. Suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul käibemaksu ja aktsiiside laekumine. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga keskmise palga prognoosi kaudu.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste (nt vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu) suurenemise. Seetõttu suurenevad sotsiaalministeeriumi valitsemisala kaudu makstavate hüvitiste kulud järgmisel aastal ligikaudu 3,2 miljonit eurot ning 2023. a ligikaudu 5,8 miljonit eurot.

Kulude katteallikaks on olemasolev eelarve ning kulude eelarved vaadatakse üle 2023–2026 riigieelarve strateegia käigus.