T1 kaubanduskeskuse uued omanikud usuvad, et kui natuke funktsioone muuta, hakkab see keskus tööle. Konkurendid selles nii kindlad ei ole.

Omanike juriidilise esindaja Toomas Vaheri sõnul on Lintgen tugev investor, kes suudab keskuse tööle panna. Kaubandus koondub alumistele korrustele ja keskus saab sissepääsu ka Ülemise keskuse poolt. 

"Ühendused korruste vahel saavad ehitatud paremaks ja liikumine sujuvamaks. Täiendav sissepääs on plaanis teha, et kaubanduspind paremini tööle saada. Kolmas korrus saab uued funktsioonid, et sinna tuleksid teenindusele orienteeritud ja avalikele teenustele suunatud ettevõtjad, võib-olla ka mõned büroopinnad, sport, vaba aeg, terviseteenused. Taolised võimalused ja neljas korrus on täna ka väga hästi töötav," lausus Vaher.

Konkurent, naabruses asuva Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits on T1 kogu aeg kritiseerinud ja on ka nüüd skeptiline.

"Ei ole võimalik leida sellist kogust niivõrd häid uusi rentnikke, mis eristuksid meist. Ülemiste keskus on Tallinna mõistes hästi suur, ja  ma arvan, et on üsna vähe rentnikke turul, keda meil ei ole. Ja siia (T1-te – toim.) meelitada hulka rentnikke ei ole reaalne," ütles Pärnits.         

Uus Maa ärikinnisavara ekspert Igor Habal ütles, et et uutel omanikel tuleb kõvasti pingutada ja keskuse sihtotsarvet muuta, et see taas täismahus tööle hakkaks. Piirkonnas on juba praegu palju kaubandust, kuid Rail Balticu terminali valmimine T1 kõrvale avaks uusi võimalusi.

"Piirkonda võib vaadelda perspektiivse piirkonnana, kuna seal on toimiv ärilinnak, rahvusvaheline lennujaam on lähedal, ilmselt lähitulevikus saabuv raudteetranspordisõlm. Ma näen, et rahva liikumine saab olema senisest suurem seal piirkonnas, mistõttu see vajab ka rohkem kaubandusteenuseid ja muid avalikke teenuseid," lausus Habal.        

Pankrotistunud T1 endise omaniku Tallinna Moekombinaadi vastu oli nõudeid 123 miljonit eurot. Keskus leidis omaniku alles kolmandal pankrotivara pakkumisel.