Palju õnne esimese tööpäeva puhul! Kuidas esimesed tunnid möödunud on?

Suured tänud! Õnneks on olnud siin aega natuke atra seada juba. Ma olen juba mõnda aega olnud siin teemades sees, täna võib öelda, et rong sõidab juba päris suurel kiirusel. Ei küsi sadat päeva, et panna kokku saja päeva plaan - saja päeva plaan on koos, nii et tänast hommikut sai alustada juba töiste koosolekutega ja pigem need järgmised nädalad mööduvadki kohtumiste-koosolekute tuules.

Millises seisus keskus T1 kaubanduskeskus on, kas paremas või halvemas, kui eeldasite?

Kui tihti jääb mulje, et keskusel katus sajab läbi ja aknaid pole ees, siis on näha, et päris nii hull see asi ei ole – siin on päris palju rahvast, elu käib.

Töötavad hästi või mõistlikult esimene tasand ja neljas korrus – see on toitlustus, meelelahutus. Millega siin on vaja palju tööd teha, on teine ja kolmas [korrus]. Loomulikult, paralleelselt siin käib palju erinevaid tegevusi. Teeme selliseid suuremaid, ehituslikke täiendusi – uued sissepääsud, uued liikumised korruste vahel. Eks see kõik võtab ju natuke aega. Eks see 2022. aasta kulub ikkagi nende muudatuste elluviimisele, midagi teha ei ole. Paljud asjad vajavad kooskõlastusi, lubasid jne.

Muudame ka keskuse kontseptsiooni. Täna on veel natuke vara rääkida, aga kindlasti ei ole siin soovi hakata kõigi teiste Tallinna keskustega üks ühele konkureerima. Me võtame oma suuna, oma niši.

Teine suur muudatus on see, et kaubandus pigem jääb siia esimesele, teisele [korrusele]. Kolmas korrus on tulevikus puhtalt teenused – tervis, sport, ilu, wellness, meditsiin, kõik sellega seotud teenused.

Neljas [korrus], võib öelda, täna toimib hästi. Teatud pinnad, restoranid on suletud – ajutiselt suletud –, kõige sellega tegeleme, et need ajutiselt suletud pinnaksid saaksid ka oma uksed kiiresti avatud.

Suvel ja sügisel need senised rentnikud olid väga õnnetud. Lõpuks võtsid end kokku ja ütlesid, et nad tunnevad end siin nagu pantvangis, neid ei lasta ära, nende lepinguid ei lõpetata. Mis te teete nendega? Kui te soovite puhtalt lehelt alustada, kas te lõpetate kõigi soovijate lepingud?

Selline väide kõlab päris karmilt. Selge, et keegi päris pantvangis ei ole, kedagi kinni ei hoia.

On arusaadav, et kõik, nii keskus kui ka rentnikud, on võtnud lepingu sõlmimise kohustuse ja oligi hetk, kui oli pankrotiprotsess. Siis on paratamatu see, et pankrotivara üks osa on ka lepingud. Kui kõigil oleks lepingud päevapealt lõpetatud, siis vara väärtus ei oleks olnud see, mida müüdi. See on paramatus ja natuke juriidiline teema, aga pantvangis keegi otseselt ei ole olnud. Alati on võimalik lepingust väljuda, aga lepingust väljumisel on mingid omad tingimused.

Meie soov on, et siin keskuses oleksid täna ja tulevikus ainult need rentnikud, kes usuvad, näevad potentsiaali ja loomulikult see peab olema neile ka majanduslikult kasumlik. Kedagi jõuga kinni kindlasti ei ole soov ja plaan hoida, aga no selge, et vastavalt lepingule tuleb sõlmida kokkulepped ja see on selline igapäevane tööprotsess.

Nende viimase kahe aasta jooksul on rentnike võlasummad üha kasvanud ja kasvanud. Kas lepingust vabanemise tingimus on, et nad peavad need kogunenud võlad ära maksma või annate indulgentsi?

Oleks kõik nii lihtne, mis siis viga! Iga rentnikuga räägime, kohtume, suhtleme. Igaühel on mingid omad põhjused. Meie kindlasti oleme väga avatud leidma lahendusi – kes vähegi soovib jätkata, siis leiame lahendused, ja sellised lahendused, mis on neile ka majanduslikult mõistlikud. Kasutada siin jõupositsiooni ära, et võta või jäta, see kindlasti ei ole meie taktika. Pigem avatus, koostöö, koos uskumine, et üks keskus on võimalik pöörata uuele elule. Mina täielikult seda usun ja ka paljud partnerid usuvad.

Kas üldse kõik teie rentnikud vastavad teie uuele kontseptsioonile? On neile kõigile siin kohta?

Ükski asi ei ole kivisse raiutud. Meil on 140 kehtivat lepingut. Eks see ole suur maja. Kui käia korruste peal ringi, siis võib näha täna tühjust, aga juba praegu on siin väga palju, mida majas avastada ja mingit väärtust, mida teised keskused ei paku. Ma usun, et kõigi tänaste rentnikega on võimalik vajadusel teha väike kontseptsioonimuudatus võib-olla, et nad sellele vastaksid. Seda muret ma ei näe, et keegi peaks majast lahkuma sellepärast, et ta ei vastaks uuele kontseptsioonile.

140 lepingut küll, aga kui palju reaalselt keskuse ruumidest on täidetud äridega, kuhu saab klient sisse astuda ja midagi toimub?

See on jälle teatud paratamatus siin nendel vaheaastatel, et on ärisid, kes on avatud teatud kellaaegadel, teatud päevadel nädalast. Kui me tahame, et see keskus hakkaks tööle, siis on selge, et kui on öeldud, et keskus on avatud nendel kellaaegadel, siis kõik ärid peavad olema sellel kellaajal avatud. Sellist paindlikkust, nagu varem, tulevikus ei saa kahjuks pakkuda, kuna lõpuks me ei saavuta ühiseid eesmärke.

Täna võib hästi laias laastus öelda ikkagi, et 50 protsenti on kaetud tegutsevate või siis mingil ajahetkel tegutsevate äridega ja 50 protsenti on täna katmata.

Hästi palju, üle 2000 m^₂, on ka näiteks büroopindu. Büroopinnad on täna kõik välja renditud, huvi on suur. See on see, mida siis tavainimene ei näe. Majas elu käib.

Kui kiiresti te saate selle uue kontseptsiooni siin ellu viidud? Ümberehitused, ümberkorraldused, uued lepingud, uued inimesed sisse?

Töö on juba käinud, väga aktiivne töö. Minu enda tiimil kõik päevad mööduvad siin kohtumiste-koosolekute tähe all. Millegi taga ei oota, praegu ühtegi takistust ei ole. Lihtsalt teatud protsessid võtavad natuke aega – kokkulepped, läbirääkimised, mõtlemised, elluviimised. Ütleks, et 2022 on selline suuremate muutuste aasta. Tahaks öelda, et kes külastas nüüd detsembris T1 ja tulevad 2022. aasta detsembris, siis ta ikkagi tajub ja tunneb seda vahet.

Mul ka päris palju enda tuttavaid on tulnud nüüd esimest korda T1 ja on avastanud näiteks selle, et maa all on väga mugav ja soe parkla. Paljud seda ei teadnud, arvasid, et on ainult see parkimismaja. Samamoodi, siin on palju poode, mida mujal ei ole. Üks parimaid, Selveri lipulaeva kauplusi, 3500 m²; üleval, 4. korrusel Skypark; Skywheel, mis on unikaalne kogu Euroopas, ainult Aasias on veel sarnaseid neli tükki. Nii et juba täna on siin väga palju, mida avastada.

Aga täna tasub tulla veel võib-olla mitte väga kõrgete ootustega. Pigem ongi näha, et järgnevatel nädalatel, kuudel iga kord hakkab midagi uut lisanduma. Uus noormees läks nüüd nagu jõusaali trenni – tahe ja potentsiaal on suur, aga täna me vajame veel natuke aega, et näidata seda.

Millega te need kliendid tagasi meelitate, kes on käinud korra, pettunud ja väga raske on selle peale teist elamust peale pakkuda?

Arusaadav täiesti ja inimlik, et see, kes on käinud ja pettunud, teda ongi kõige raskem veenda. Palju lihtsam on kutsuda siia uut inimest avastama, aga jällegi, täna me oleme pigem ettevaatlikud, et öelda, et nüüd tulge, siin on väga palju mida pakkuda, sest on selge, et see täna nii ei ole. Aga jällegi, ma ei ütle ka, et siin täna pole mitte midagi näha. Eks siis tulebki mõistlikult neid sõnumeid doseerida. Me pigem tahame, et kes tuleb, see üllatuks – igalt poolt on kuulnud, et kõik on kinni ja väga pahasti, aga tuled ja tegelikult ei ole ja väga palju on enda jaoks avastada.

Juttu on olnud väga palju ka sellest, et see maja on algusest peale valesti projekteeritud ja ehitatud ja sellepärast ei saanud see keskus tööle hakata. On teil konkreetseid plaane selle maja ümberehitamiseks? Mis täpsemalt ja millal?

Maja minu hinnangul on kahtlemata kõige kaasaegsem ja selline, mida teist Eestis ei ole: läbi nelja korruse, suured, avatud aatriumid. Tegemist on sellise väga kaasaegse keskusega ikkagi. Kes on käinud maailmas ringi ja näinud Euroopas, mujal maailmas, Aasias, selle koha pealt on tegemist kahtlemata väga kaasaegse hoonega.

Mis siin vajab natuke parandamist – ligipääsud, just raudtee ja Ülemiste poolne sissepääs, kuhu on juba plaanid olemas ja kuhu peaks uus sissepääs tulema; korruste vahel liikumine, samamoodi, esimesed eskiisid-plaanid on tehtud. Tulevikus me teame, et Rail Balticu uus Linda terminal tuleb siia, see kindlasti saab väga oluliseks sõlmpunktiks, kust rahvas hakkab liikuma. On vaja teha selliseid parandusi, ehituslikke, et saada parem ligipääs ja majas liikumine oleks mugavam.

Aga millal need ligipääsud tulevad?

Et mitte asjatuid ootusi anda, siis paljud asjad võtavad aega – ehitusload, kooskõlastused, reaalne ehitustegevus. Ütleks, et 2022 on see aeg, kui järjest hakkavad asjad juhtuma. Väga raske on konkreetset tähtaega öelda. Millegi taga me ei oota, töö käib paralleelselt kümnetel erinevatel suundadel.

Nii et ikkagi loodate, et selle aasta jooksul saavad nii majasisesed kui ka Ülemiste poolne ligipääs rajatud?

Usun küll, et need ehituslikud muudatused õnnestub ellu viia. Ma täna ei näe, et tuleks mõni tõrge, mis takistaks.

Kas te kavatsete jätkata vana meeskonnaga? Või tuleb ikkagi uus luud, mis hakkab välja vahetama ka tagakontorit?

Nii nagu rentnikud, kes täna on majas, samamoodi kogu tiim on aasta aega olnud ikkagi ülitubli. Hoidnud kõike töös, teinud normaalsele keskusele olulisi tegevusi. Tegelikult tuleks medal anda neile kõigile, et on peetud vastu see väga pingeline aeg. Võib-olla olnuks lihtsam minema kõndida.

Täna on kõigil selgus, sihid silme ees, tänasel tiimil on väga palju kogemusi ja taustateadmisi. Pigem võtame mingile teatud positsioonile inimesi juurde, aga et plats puhtaks ja uus meeskond, seda plaani kindlasti ei ole ja ei ole ka seda vajadust.

Eelmine meeskond ehk siis need, kes keskuse rajasid, ütlesid samamoodi, et nad tahavad eristuda teistest, teistsugused olla, ometigi see neil ei õnnestunud. Mis te arvate, miks teil see õnnestub või mis see teie komponent on, mida te teisiti teete?

Eks meie ülesanne on siis õppida tehtud vigadest.

Mis need olid?

Nii on väga raske öelda. See oli lõpuks väga paljude halbade juhuste kokkulangevus. Eks see ajahetk, kui turule tuldi, loomulikult ka konkurentide "hea töö", eks ka kombati võib-olla mingit kontseptsiooni, mis, kaks varianti, oli siis liiga hilja juba või oli liiga vara veel. Need õppetunnid on saadud, meie võtame kindlasti nendest õppust.

See eelmine meeskond, kes keskuse ehitas, käivitas, avas – eks see on ka metsik töö –, et nad oleks midagi täiesti valesti teinud, seda ei saa keegi kindlasti väita. Siin on miljon detaili, mis oleksid võinud minna teistmoodi ja kellelegi näpuga näidata, süüdistada kindlasti ei saa. Palju tööd on tehtud, tööd on tehtud parima äranägemise juures, lihtsalt erinevate asjade kokkulangemisel ei läinud nii, nagu oli soov. Minul on hea, isegi natuke lihtsam võimalus siit tulla puhtalt lehelt ja siis teha asju teistmoodi, et need õnnestuksid.

Kas need vead olid pigem ehituslikud või kontseptuaalsed?

Ma arvan, et suuri ehituslikke vigu küll ei ole ühtegi, mis oleks viinud selle olukorrani. Maja ise on ikkagi väga kaasaegne ja see, kas nüüd siin on mõni sissepääs või mitte... Majale ju ligi pääseb väga erinevaid teid pidi, autoga, ilma autota, jala – selle taha kindlasti midagi ei jää.

Pigem ilmselt oligi kaks asja: ei suudetud avamise hetkeks piisavalt palju pindu täita – selgelt see esimene emotsioon on kõige olulisem. Kui väga suur hulk pindadest on täitmata, siis kes tuleb, sel see emotsioon ikkagi langeb ja pettutakse ja järgmine kord see tagasiminek on väga raske. Ja võib-olla see kontseptsioon ei olnud sellel hetkel siis õige. Kõik mitteehituslikud takistused, mis sellel hetkel olid teel.

On teil juba mingisugused läbirääkimised käimas või lepingud allkirjastatud? Öelge mõned kaubamärgid, mida oodata on?

Seda kindlasti kõik ootavad. Loomulikult, läbirääkimisi on käimas palju. Väga hea ja tore on see, et kui tuli välja uudis uue omaniku kohta ja minu kui uue tegevjuhi kohta, siis see huvi on olnud väga suur. Suurusjärgus üle 30 huvilise on ise kontakteerunud, kes samamoodi usuvad T1 potentsiaali, tahavad siia majja tulla oma toodete-teenustega. Erinevad läbirääkimised on täna käimas, ei ole veel ühtegi lepingut allkirjastatud.

Palju te plaanite siia investeerida?

Kui ostuhind, millega omanik selle soetas, oli täpselt 55 miljonit, siis suurusjärk, mis on plaanis siia järgnevate aastatega investeerida, on kuskil kolmandik või veerand sellest ostuhinnast. Ikkagi me räägime miljonitest, võib öelda üle kümne miljoni, mis me siia investeerime, et see keskus käivitada. Me ei tee kosmeetilisi muudatusi, vaid teeme ikkagi muudatusi, mis reaalselt parandavad selle keskuse toimimist.

Kas teil on mingid rõhuasetused, millele te tahate rohkem tähelepanu juhtida?

Selles majas tasakaalu leidmine. Kui esimene kontseptsioon oli, et kõik oli kaubandus, sellised moebrändid, moekeskus, siis täna pigem oleks see keskus, kus on sinu jaoks huvitavad brändid, kuhu tuled ostma ja siis lisaks ostuvajaduse rahuldamisele saad ka erinevaid teenuseid tarbida.

Teenindusmaja?

Teenindus ühel korrusel, meelelahutus. Nii et see teenuste spekter läheb palju laiemaks, lisaks ostmisele saad ka kõik muud oma vajadused rahuldatud.

Kas siis, kui see uus kontseptsioon valmis saab, teete uue avamispeo ka, et selline stardipauk keskusele anda?

See on hea küsimus (naerab). Selle peale me täna ei mõtle. Ma arvan, et neid üritusi või tähistamisi või pidusid võib siin teha miite ainult ühe, vaid iga nädal või iga kuu mõne. Kui me ise nüüd tunneme, et see keskus on uuesti sündinud, me kindlasti sellest märku anname, seda saab ikka suuremalt tähistatud.