Ukraina piiri äärde nädalaid vägesid koondanud Vladimir Putini sõnum USA presidendile Joe Bidenile näib lihtne – kui tahate vältida ebameeldivat sõda Ukrainas, tõmmake NATO laienemisplaanidele kriips peale.

Et Joe Biden soovis seda ultimaatumit koos käputäie liitlastega arutada ja kaaluda kompromissi võimalust, on juba nimetatud diplomaatiliseks rohmakuseks. Washingtoni esialgse väreluse asendasid peagi siiski jõulisemad sõnumid, mis rääkisid NATO Ukraina ja Gruusia suveräänsusest ja õigusest ise oma saatuse üle otsustada

"Igal suveräänsel ja iseseisval riigil on muidugi õigus valida oma tee. Sealhulgas see, millises julgeolekukorralduses ta osaleda soovib. Seega otsustavad NATO suhted Ukrainaga 30 NATO liitlast ja Ukraina, mitte keegi teine. Me ei saa nõustuda sellega, et Venemaa püüab taastada süsteemi, kus suurriikidel, nagu Venemaa, on mõjusfäärid, kus nad saavad kontrollida või otsustada, mida teised riigid saavad teha," lausus NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Eelmise nädala neljapäeval avaldas Venemaa välisministeerium aga juba detailsema soovide nimekirja. Lisaks sellele, et NATO peaks ametlikult loobuma 2008. aasta otsusest avada uks liitumiseks Gruusiale ja Ukrainale, peab NATO ka tagama, et relvad, mis ohustaksid Venemaa julgeolekut, ei jõuaks suurriigi läänepiiride lähistele. Ning ka NATO õppused tuleb viia kaugemale NATO ja Vene vägede kontaktjoonelt, seisis välisministeeriumi avalduses.

Möödunud nädalavahetusel kogunenud G7 välisministrid hoiatasid, et Vene vägede tungimine Ukrainasse osutuks Kremlile kulukaks.

"Maailma suurimad majandused on ühtsed, oleme saatnud oma vastastele ja liitlastele võimsa signaali. Oleme öelnud selgelt, et Venemaa igasugusel sissetungil Ukrainasse on tohutud tagajärjed, millel oleks tõsine hind," lausus Suurbritannia välisminister Liz Truss.

Esmaspäeval jätkasid Euroopa Liidu välisministrid Brüsselis Venemaa teemal mõttevahetust.

Plaani, mis võiks veenda Putinit 100 000 sõjaväelast Ukraina piirilt koju saatma, pole aga seni avalikkus näinud.