Mihkelsoni hinnangul tahab Venemaa hävitada NATO

Foto: ERR

Venemaa praegune pingete kruvimine ei ole suunatud ainult Ukraina vastu, vaid Moskva soovib ümber kujundada kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja sisuliselt hävitada NATO, leiab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).

"Venemaa on oma retoorika oluliselt karmimaks muutnud – jutt ei käi enam Ukrainast ja Ukraina tulevikust Venemaa kontekstis, vaid sellest, mida Venemaa tahab. Ta tahab saavutada täieliku vetoõiguse kogu Euroopa julgeolekuruumis. Ta tahab sisuliselt NATO hävitada," rääkis Mihkelson kolmapäeval ETV "Esimeses stuudios".

Tema hinnangul on Venemaa ka viimastel päevadel, pärast presidenti Joe Bideni ja Vladimir Putini telefonivestlust, pingeid veelgi suurendanud, kui Moskvas käinud USA asevälisministrile Karen Donfriedile anti ilmselt üle konkreetne nõudmiste pakett julgeolekutagatistega, mida Venemaa tahab NATO riikidelt.  

"Tulles korraks tagasi Bideni-Putini telefonikõne juurde, siis mul on tunne, et seal võisid Venemaa poolt kõlada päris tõsised ähvardused. Sest see, mis on järgnenud pärast seda, ei ole ju olukorda põhimõtteliselt muutnud: Venemaa jätkab vägede koondamist Ukraina piiridele, seal on hinnanguliselt 60 pataljoni taktikalist gruppi ehk sisuliselt on kahekordistunud vägede arv, mis seal tavapäraselt asub alates 2014. aastast. Pluss veel see, et Venemaa suunab jätkuvalt väga jõuliselt vägesid piiridele," rääkis Mihkelson.  

Kommenteerides president Bideni väljendatud mõtet rääkida koos nelja suurima NATO riigi ja Venemaaga läbi viimase julgeolekumurede üle, tõdes Mihkelson, et see näitab, et Venemaa ei ole USA ja eriti praeguse administratsiooni jaoks olnud strateegiliselt kõige olulisem teema. "Kindlasti on Hiina vaieldamatult olulisim küsimus, võimalik, et ka näiteks Iraani tuumalepingu temaatika. Ja kahtlemata ka sisepoliitika – ärme unusta, et Ühendriikides on päris keerulised ajad sisepoliitikas. Ja välispoliitika ei ole ala, mis valijaid väga palju köidaks," selgitas Mihkelson.

Kahekiiruseline NATO pole võimalik

Aga ta rõhutas samas ikkagi, tuginedes liitlaste - nii USA-st kui ka Euroopa pealinnadest pärit infole -, et Eestil ei ole täna mingit põhjust karta, et miskit toimuks üle meie peade.

"Kahekiiruseline NATO ei ole võimalik. See oleks organisatsiooni surm, sest nagu ka president Biden meie presidendile ütles, et NATO artikkel 5 on raudkindel, Ühendriikide kohustused meie julgeoleku tagamisel läbi NATO on püsivad ja kindlad," rääkis väliskomisjoni esimees.

Mihkelson leidis ka, et kui tulla vastu Venemaa nõudmistele, mida Moskva on oma diplomaatilise ofensiivi käigus esitanud – NATO ei tohi laieneda itta, Ukraina peab selgelt jääma Venemaa mõjusfääri, ja samuti ka Gruusia, Valgevene ja teised endised Vene impeeriumi alad - siis tekib küsimus, kas me sellega ei toida seda agressiivsust ja me ei võiks järgmisena kohata hoopis tõsisemat konflikti kui see praegu Ukraina puhul on.

Sellega seoses rõhutas Mihkelson Lääne ühtsuse olulisust. "Väga oluline on, et USA ja tema Euroopa liitlaste koostöö ei põrkuks usaldusküsimustele nagu see tekkis Afganistani puhul – sealt väljatulemine tekitas väga palju probleeme nagu ka AUKUS ning Austraalia ja Ühendkuningriigi vaheline allveelaevalepe prantslaste seljataga," rääkis ta.

"Me peame mitte usaldust õõnestama, vaid seda looma. Ja seda ka selliselt, et kui me jõulisemalt käituksime, ka heidutusmeetmetes Venemaa suunal, siis on lootust, et Venemaa sõda [Ukrainas] ei laienda," lisas Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjoni esimees ütles, et sooviks USA-lt mitte sellist lubadust, et kui Venemaa laiendab rünnakut Ukraina vastu, siis paigutavad Ameerika Ühendriigid täiendavaid üksusi NATO idatiivale, vaid juba praegu oleks aeg seda kohalolekut tugevdada, kaasa arvatud Balti riikides.

"Ja selle nimel me töötame, et Ühendriikide kohaolek, just nimelt heidutuse võtmes ka Balti riikides oleks," lisas ta.

Siiski võivad Eesti elanikud praegu julgeoleku mõttes väga rahulikult magada, kuna oleme NATO liikmed, märkis Mihkelson. "Vaatamata kõigele on meil NATO liikmena suur mõju öelda, kuidas peaksime käituma ja meid kuulatakse," lisas ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: