"Me oleme tänaseks reaalselt olukorras, kus oleme jõudnud piirini ja meie ettepanekud on absoluutselt sisulised, kirjeldavad täiesti ilma igasuguste pooltoonideta, kuidas me näeme oma rahvuslikke huve. Ja me kirjeldame ka seda, kuidas me näeme sõjalist julgeolekut Euroopas," rääkis Gluško telesaates "Solovjov-Live".

Tema sõnul on Venemaa ja NATO suhetes jõudnud kätte tõehetk, kui on vaja põhimõttelist otsust.

"Me astusime selle sammu ja lähtume sellest, et seda ei saa kõrvale lükata," ütles aseminister.

Gluško sõnade kohaselt tähendab Moskva ettepanek soovi "viia sõjalise või sõjalis-tehnilise vastasseisu stsenaarium üle poliitiliseks protsessiks, mis reaalselt tugevdab kõikide OSCE, Euro-Atlandi ruumi ja Euraasia riikide sõjalist julgeolekut".

"Kui see ei õnnestu, siis me läheme üle vastuähvarduste režiimile. Aga siis on juba hilja küsida, miks me sellise otsuse tegime," rääkis Vene asevälisminister.

Venemaa esitas 15. detsembril NATO-le ja USA-le suunatud julgeolekuettepanekud, milles öeldakse, et NATO ei tohi korraldada Ukrainas, Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias sõjalist tegevust, et NATO võtaks tagasi 2008. aasta otsuse, mille kohaselt võivad Ukraina ja Gruusia saada kunagi alliansi liikmeks, et oleks välistatud kesk- ja lühimaarakettide paigutamine piirkondadesse, kust saaks rünnata "teise poole" sihtmärke. Venemaa nõuab, et NATO viiks oma väed ja sõjalise taristu tagasi positsioonidele, kus need olid 1997. aastal.

Moskva esitas ettepanekud ajal, mil Venemaa ja lääneriikide suhted on pingestunud Ukraina küsimustes, mille piiride lähistele on koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase.

USA lükkas reedel tagasi Venemaa ettepanekud NATO mõjusfääri piiramiseks ja ütles, et ei pea läbirääkimisi ilma Euroopata.