"Vaatamata sellele, et tegevuskava on päris palju kriitikat saanud, ma siiski tunnustan haridus- ja teadusministeeriumi, sest kava on valmis. Läbi on mõeldud eri etapid, sealhulgas seadusandlik. Selle elluviimiseks on aga vaja poliitilist kokkulepet. Hetkel on seis selline, et kui minister Liina Kersna käis ettepanekut tutvustamas, oli koalitsioonipartneri reaktsioon, et nemad ei ole seadusemuudatusega nõus. Minu hinnangul aga on seadusemuudatus üks esimesi asju, mis tuleb ära teha, ainult siis hakkavad asjad liikuma," rääkis Käosaar usutluses Postimehele.

Tema sõnul on tõhus olnud gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele. "Seda võib kritiseerida, aga näeme, et gümnaasiumilõpetajate eesti keele tase on tõusnud. Minister Jürgen Ligi ajal hakati rääkima eestikeelsest õppest põhikoolis ja Ligi kinnitas ministrina ka koosõppiva kooli kava, aga siis muutusid poliitilised suunad ja see kava jäi sahtlisse. Nii et põhikoolis ei olegi tegelikult midagi muutunud," ütles Käosaar. 

Tema sõnul on üks probleem arengukavas see, et puudub seos juba olemasolevate asjadega. "Eestis on ju üks parimaid haridussüsteeme maailmas ja vene õppekeelega kool ei ole midagi eraldiseisvat. Meil on baas olemas ja sinna peaksime ehitama kõik järgnevad tegevused. Alustada tuleb õpetajatest, uute õpetajate leidmine ja õpetajate eesti keele õpe on suur probleem. Vaadates koolides töötavate õpetajate vanust, mis vene õppekeelega koolides on veelgi kõrgem, tuleb arvestada, et võimalus neile eesti keel selgeks õpetada on suhteliselt väike," arutles Käosaar. 

Tema sõnul on õpetamise puhul oluline, kui oskuslik on õpetaja, saamaks hakkama erinevate õpilastega. "Saan hästi aru nendest eesti lapsevanematest, kel on hirm, et õpetaja põhiaeg kulub eesti keelt mitte oskavale lapsele, aga siin tuleb appi metoodika. Mis puudutab lapsi, siis ma arvan, et nende hirmud on tegelikult kõige väiksemad. Olen ise kogenud, et mida väiksem laps, seda edukamalt saab ta teist keelt kõneleva eakaaslasega mänguväljakul oma mängud mängitud," lisas Käosaar.