"Eesti keele arengukava (2021–2035) kolmas strateegiline eesmärk seab sihiks, et aastaks 2035 on mindud valdavalt üle eestikeelsele haridusele, st õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles," öeldakse tegevuskavas.

Ehkki sihte hariduse eestikeelseks muutmiseks on ka varem seatud, pole neist ühegi kava tähtaegadest kinni suudetud pidada, sest selle teemaga ei ole süsteemselt tegeletud, ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna reedel Vikerraadio saates " Uudis+": "Seda tegevuskava püüabki muuta, et  meil oleks konkreetsed sammud, mida peaksime astuma, et nende eesmärkideni jõuda," rõhutas ta.  

Ministri sõnul on kavas ette nähtud üleminekuajad, mille kohaselt tõstetakse kõigepealt eestikeelse õppe maht vene koolides 40 protsendini, sealt 60 protsendini ja 2035. aastaks 75 protsendini.

Kolmveerandi õppe eestikeelsuse nõue tuleneb sellest, et veerand õppeainetest on võõrkeeled, selgitas Kersna: "25 protsenti üldhariduskooli õppemahust on juba täna võõrkeele õpe. Nii, et me ütleme, et aineõpetus peaks olema valdavalt eesti keeles ja ülejäänu on võõrkeele õpetus."  

Koosõppivast koolist ei räägi 

Kommenteerides ajakirjaniku esile toodud vastasseisu Eestis, kus üks pool sooviks luua koosõppiva kooli, milles vene ja eesti lapsed õpiksid ühes klassis koos, teine pool aga kritiseerib venekeelsetest peredest pärit laste vastuvõtmist eesti koolidesse, tõi Kersna esile, et iga aastaga tõuseb muukeelsete laste osakaal eestikeelses haridussüsteemis ning praegu õpib eestikeelsetes koolides rohkem kui 5000 muukeelset last.

"Nii, et segakool tekib juba praegu lähtuvalt lapsevanemate soovist. Aga selle tegevuskava kohaselt me ei plaani koole kuidagi jõuga sulgeda või kokku panna. Pigem tahame seda, et tänased venekeelsed koolid, mida on 14 protsenti kõikidest koolidest, muutuksid keelekümbluskoolideks, kus õpetatakse samm-sammult aina rohkem aineid eesti keeles," rääkis minister.

"See sõltub ka piirkonnast. Ida-Virumaal ju suur osa elanikes valdavalt räägibki vene keeles. Ja kuigi ka seal on eestikeelsed koolid ja neid me tahame tegevuskava kontekstis ka riigi poolt toetada, siis on keeruline neid ka jõuga kokku panna. Samas Tallinnas me näeme, et segunemine toimub loomulikul teel ja me peame eestikeelseid koole toetama sellega, et nad saaksid hakkama, kui neil on palju muukeelseid lapsi," lisas ta.

Minister tõi välja, et alates sellest õppeaastast suurendati eestikeelsetes üldhariduskoolides, kus on rohkem kui 10 protsenti muukeelseid lapsi, nende pearaha, et need koolid saaksid pakkuda muukeelsetele lastele paremat eesti keele õpet. Selleks anti kokku 500 000 eurot.

"Me vaatame koolide vajadusi hästi individuaalselt, koolide-keskselt," kinnitas Kersna.

Suurim ülesanne on leida õpetajaid

Kersna rääkis, et tegevuskavast lähtuvalt on kõige tähtsam probleem, mis tuleb lahendada, õpetajate ettevalmistamine.

"Kui meil on täna koolis õpetajad, kes ise ei suuda rääkida eesti keeles, siis me saa eeldada, et nad suudavad anda haridust eesti keeles. Ja kui me vaatame numbreid, siis meil on täna koolides üle 3000 sellise õpetaja, kelle keeletase ei ole vastav. Õpetaja keeletase peaks olema C1 või kui on võõrkeele või muu emakeele õpetaja, siis B2," ütles ta.

Seetõttu ongi tegevuskavast mahuliselt kõige suurem osa pühendatud õpetajate järelkasvu temaatikale ning õpetajate koolituse ja täiendõppe temaatikale. Uute, pädevate õpetajate ettevalmistamiseks on riik juba suurendanud koolitustellimust ülikoolidele, ütles minister.

"Tegelikult juba enne selle tegevuskava rakendumist me oleme teinud Tallinna ja Tartu Ülikooliga kokkulepped suurendada õpetajaõppe mahtu. Kokku tellime 1,1 miljoni euro eest õpetaja haridusega inimesi ja sellest lisanduvast summast pea pool miljonit läheb muukeelsete laste õpetajate lisakoolitustellimuse rahastamiseks. Tellime kõige rohkem juurde just muukeelsete laste alushariduse õpetajaid, aga ka eesti keel teise keelena ja aineõpetajaid, kes suudaksid oma ainet õpetada eesti keeles muukeelsele lapsele," rääkis Kersna.

Riik plaanib riigistada kaks Ida-Virumaa põhikooli  

Kersna rääkis ka plaanist riigistada kaks praegu kohalikele omavalitsustele kuuluvat kooli - Kohtla-Järve Järve kool ja Sillamäe eestikeelne põhikool - et need nii füüsiliselt kui ka sisuliselt korda teha.

Ta tõi ülevõtmise ühe põhjusena välja selle, et mõnedes omavalitsustes ei tööta vallajuhid eestikeelse hariduse edendamise nimel.

"Seda probleemi püüamegi lahendada osade koolide ülevõtmisega. Ma küll – võib-olla naiivselt – aga siiski arvan, et neid koole võiks ajutiselt riigi omandusse võtta, et nad ühel päeval anda tagasi kohalikule omavalitsusele, sest meil on ju põhimõte, et põhihariduse eest vastutab kohalik omavalitsus," rääkis minister.

Tema kinnitusel käib jutt ainult kahest Ida-Virumaa koolist, mitte aga näiteks Tallinna venekeelsetest koolidest.  

Kommenteerides mõne Tallinna koolijuhi suutmatust riigikeel ära õppida, mainis Kersna ettepanekut, et koolijuhtide pädevust hakkaks hindama laiem atesteerimiskomisjon ning koolijuhtide töölepingud võiksid olla tähtajalised.

"On pakutud näiteks 2+5 aastat, mille vahel oleksid atesteerimised. Ja kui koolijuht siiski ei oska piisaval tasemel eesti keelt, siis on teda võimalik ka lahti lasta. Täna me tõesti teame Tallinnas olukordi, kus midagi ei muutu koolijuhiga, kes ei oska piisavalt eesti keelt," tõdes ta.

Kava nõua seaduse muutmist

Kersna kinnitusel nõuab tegevuskava elluviimine ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist.

"Niimoodi on tegevuskavas ette pandud. Eesmärk on meile eesti keele arengukavaga pandud ja me peame tegema reaalseid samme selleks, et selle eesmärgini jõuda," rääkis ta.

Järgmisel nädalal tutvustab minister kava riigikogu kultuurikomisjonis ja seejärel ka valitsuses.

"See on küll ministri taseme, mitte valitsuse taseme dokument, aga siiski, selleks, et samme astuda, on vaja kokkuleppeid. Ja me tegutseme selle nimel, et neid saada," rääkis ta.

Küsimusele, kas tegevuskavas on ka Keskerakonnaga juba kokku lepitud või seisab see alles ees, vastas minister: "Meil oli koalitsioonilepingus kokkulepe, et tehakse tegevuskava, see on nüüd valmis. See sai alles hiljuti valmis. Aga see on saadetud nii Reformierakonna kui Keskerakonna esindajatele ja järgmine nädal algavad meil arutelud selle üle."

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingu hariduse valdkonnas on öeldud: "Käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid." 

Aab: Keskerakond sunniviisilist üleminekut ei toeta

Riigihalduse minister ja Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht Jaak Aab ütles ERR-ile, et tema erakond sunniviisilist eestikeelsele õppele üleminekut ei toeta.

"Keskerakond toetab kahel käel, et eesti keele õpe muutub kvaliteetsemaks. Oleme sellest mitte ainult rääkinud, vaid selle nimel ka tegutsenud. Näiteks juba praegu töötab lasteaedades mitusada eesti keele õpetajat," kommenteeris Aab.

"Mis puudutab aga sunniviisilist üleminekut, siis seda me ei toeta," lisas ta.