Eestis on vene õppekeelega koole 77. Enamus neist ehk 55 on keelekümbluskoolid, kus õpe toimub nii eesti kui ka vene keeles. Ülejäänud 22 on täielikult venekeelsed koolid. Kokku õpib venekeelsetes koolides üle 21 000 õpilase.

Haridusminister Liina Kersna sõnul on kõige suurem väljakutse eestikeelsele õppele üleminekul õpetajate koolitamine.

"Meil on täna klasside ees üle 3000 sellise õpetaja, kelle keeleoskuse tase ei vasta nõuetele. Neid õpetajaid on suunatud koolitustele, aga vaid 3-5 protsenti nendest õpetajatest, kes on suunatud koolitustele, on need koolitused ka lõpetanud," ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond).

Lahenduseks pakub Kersna õpetajate ümber- ja täiendkoolitamist, samuti on riik suurendanud õpetajate tellimust ülikoolidele.

"Teine väga suur probleem on seadusandlus. Me peaksime seadusesse sisse kirjutama oma eesmärgi, et aastaks 2035 on haridus eestikeelne," leiab Kersna.

Tegevuskava on praegu ministeeriumi-sisene dokument, mida ei ole koalitsioonipartner Keskerakonnaga veel kooskõlastatud. Reformierakondlasest haridusminister Kersna ja keskerakondlasest riigihalduse minister Jaak Aab on sarnasel arvamusel, et üha enam venekeelseid lapsi soovib õppida eesti keeles, kuid seadusemuudatustega Aab ei nõustu.

"Kui seal on sees midagi sellist, mis nõuab administratiivseid otsuseid või seadusemuudatusi, siis Keskerakond neid ei toeta," rõhutab Aab .

Tema sõnul saab riik eestikeelset õpet toetada tugiteenuseid rahastades, mis soosivad õpilaste vabatahtlikult eesti keele õppesse pöördumist.

"Kui me hakkame tahtlikult või sunniviisiliselt jälle panema tähtaegu ja protsente, siis pigem see võib sellele vabatahtlikule soovile vastu töötada," leiab Aab.

Protsente teguskava aga eeldab: "Tegevuskava pakub välja, et eestikeelsele haridusele üleminek põhikooliastmes toimuks järk-järgult: alguses 40 protsenti õppest, siis 60 protsenti ja 2035. aastaks 75 protsenti. Ülejäänud 25 protsenti on juba võõrkeelte all."

Teisipäeval jõuab tegevuskava riigikogu kultuurikomisjoni ning lähinädalail tutvustab Kersna dokumenti ka valitsusele.