Tallinna keskküttevõrkude ühendamine võib neelata miljoneid eurosid

korsten
korsten Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna Soojus on juba alustanud küttevõrkude ühendamise protsessiga, ent nendib, et kõigi kallil gaasil tegutsevate lokaalsete katlamajade klientide lülitamine soodsamasse kaugküttevõrku võib neelata miljoneid eurosid maksumaksja raha.

Konkurentsiameti sõnul saaks Tallinnas laiutavad hinnakäärid keskküttepakkujate vahel kaotada vaid Tallinna linn ise, ühendades võrgud, sest taristu kuulub linnale, mida haldab Tallinna Soojus.

Aasta lõpuni Tallinna Soojuse juhi kohal töötava Rainer Vakra sõnul on Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet, Tallinna Soojus ja suurim keskkütte pakkuja Utilitas arutanud võrkude ühendamise teemat juba pikemat aega.

Nimelt on Utilitase hallatavas võrgus olevate kortermajade keskküte umbes kaks korda soodsam kui Adveni hallatavate majade küte, sest viimane kasutab Tallinnas vaid üksnes maagaasiga köetavaid väikeseid lokaalseid katlamaju. Gaasi hinnatõus aga on ka kaugkütte hinna lakke kergitanud. Utilitase toodetav toasoe kasutab maagaasi vaid osaliselt, peamiselt põletatakse katlamajas linnaelanike prügi.

Konkurentsiameti hinnangul peaks Tallinn lokaalsed katlamajad suure kaugküttevõrguga ühendama, et piltlikult kõrvuti asetsevates majades ei oleks kolossaalseid hinnakääre, sõltuvalt sellest, kumb ettevõte kortermaja toasoojaga varustab.

"Töötame üheskoos välja kava ja arvutame välja maksmust, milliseid väiksemaid kaugküttevõrke on võimalik ja mõistlik AS Tallinna Soojuse põhivõrkudega ühendada. Otsused aga ei sünni tõepoolest nipsust ega üleöö," ütles Vakra.

Ta tõi esile, et kaugkütte arendamine ja laiendamine on ühe prioriteedina kirjas ka Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingusse, mis annab lootust, et teemaga tegeletakse jõulisemalt ja päriselt edasi.

"Ka eksisteerivates kaugküttepiirkondades, kus on välja arendatud kaugkütte põhivõrk, on hulgaliselt hooneid, mis ei ole põhivõrguga ühendatud, vaid mis kasutavad teisi kütteliike. Meie hinnangul on Tallinnas gaasiküttel umbes 5000 eluhoonet ca 20 000 eluruumiga, mida gaasi hinnatõus otseselt puudutab. Samuti on gaasiküttel arvestatav hulk ärihooneid, ja seda eriti kesklinna piirkonnas, kus kaugküttevõrk on praktiliselt välja arendatud. Prioriteedina ja kiirkorras tuleks just need soojatarbijad liita meie põhivõrguga," leiab Vakra.

Tema sõnul pole kahtlust, kas võrgud tuleks ühendada, kuid küsimus on, kuidas seda teha nii, et see oleks kõigile otstarbekam.

"Kindlasti on üks suur ja oluline küsimus see, kust tuleb võrkude ühendamiseks vajalik rahasumma, mis võib ulatuda miljonitesse eurodesse," märkis Vakra.

Varem oli Adven Eestile antud allrendile 25 väiksemat katlamaja, mis paiknesid põhivõrgust kaugemal, mistõttu oli neid tollal otstarbekam käitada lokaalsete lahendustega. Selleks sai maagaas, mis ei vaja suuri ladusid prügi või puiduhakke jaoks, mida tiheastusega linna rajada ei saa.

"Tänaseks on AS Utilitase opereerimisel olev kaugküttevõrk aga juba arenenud mitmete Tallinna lokaalvõrkude teeninduspiirkonda. Advendile allrendile antud katlamajadest on 11 juba tagastatud ehk siis need on kas oma tegevuse lõpetanud või ühendatud kaugkütte põhivõrguga," selgitas Vakra. ""Muidugi peame igati oluliseks, et ka ehitusõigusega oleks tagatud linna kontroll kaugküttepiirkonnas olevate ehitatavate või rekonstrueeritavate hoonete liitmisel keskkonnasäästlikku kaugküttega."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: