Adven toodab ja edastab toasoojust 19 piirkonnas üle Eesti. Nende võrgus on 300 kortermaja, mille taga 4500 klienti. "Kaugküte on mugav, soodne ja keskkonnasõbralik kütteviis tiheasustusega aladel," teatab ettevõtte koduleht.

Tegelikkuses aga on viimastel kuudel tõusnud kaugkütte hind klientidele iga kuuga, jõudes paiguti juba ligi 200 euroni MWh. Põhja-Tallinna, Kesklinna ja Pirita kaugkütte piirkonnas kerkib piirhind jaanuaris detsembriga võrreldes 119-lt 175 euroni kilovatt-tunnist, Nõmmel 171-lt 177 euroni, Sõmerul aga 126-lt 181, Vändras 184-lt 191 ja Kostiveres koguni 135-lt 196 euroni megavatt-tunnist, sest neis piirkondades töötavad katlamajad üksnes maagaasil, mille hinnad on sügise jooksul mitu korda tõusnud.

"Nendes piirkondades, mis sõltuvad gaasist, on hinnatõusud olnud tõesti väga suured ja sõltuvalt gaasi hinnast need muutused hetkel jätkuvad. Ka jaanuaris on kuskil neli-viis protsenti hinnatõusu. Kui on selline korter, mis eelmistel aastatel maksis umbes 100 eurot kütte eest mingi kuu, siis nüüd on see kindlasti 200 või isegi pisut rohkem," piltlikustab Adveni tegevjuht Raivo Melsas.

Välistada ei saa, et veebruaris-märtsis hinnatõus jätkub. Selleks on vaja uued hinnad taas konkurentsiametis kooskõlastada.

"Konkurentsiametisse on meil viimane aeg pöörduda järgmisel nädalal. Hetkel lähevad gaasi hinnad tõusvas joones, just eile tõusis üle saja euro. See võib mõjutada ka veebruari tulemust, aga seda on hetkel veel vara öelda, see selgub järgmise nädala jooksul. Praktikas see sõltub puhtalt gaasi hinna muutusest," ütleb Melsas. 

Võrdluseks: teistes küttepiirkondades, kus Adven kasutab lisaks maagaasile ka puiduhaket, on piirhinnad MWh eest keskmiselt kuni sada eurot odavamad. Näiteks Väike-Maarjas rakendub jaanuarist piirhind 92 eur/MWh ja samasse suurusjärku jäävad ka nende teiste katlamajade uued piirhinnad.

Ka Tallinna külje all, Laagris, Sauel, Viimsis ja Haabneemes jäävad hinnad vahemikku 77-88 eur/MWh, sest kasutavad lisaks maagaasile ka puiduhaket, mis teeb soojatootmise soodsamaks.

"Kostivere on meil plaanis viia järgmisel aastal hakkepuidu peale. Vändras meil toimuvad arutlused vallavalitsusega, et leida lahendus hakkepuidule üleminekuks, seal meil on tähtajast veel vara rääkida. Mis puudutab nüüd Tallinna piirkondi, siis siin me ei saa viia hakkepuidu peale, siin jääb see lahendus gaasi peale," tõdeb Melsas.

Nimelt vajavad hakkepuidul töötavad katlamajad ladu, kuhu toore mahutada, seevastu gaasikatlamajad on tillukesed ega vaja eriti ruumi. Tallinnas on ruumi vähe, sinna suuri katlamaju ehitama ei mahu.

Enamik keskküttel kortermaju Tallinnas on Utilitase kliendid. Kuna Utilitas kasutab maagaasi toormena vaid kolmandiku ulatuses, ülejäänuna peamiselt prügipõletust, siis on nende hind oluliselt madalam, ehkki ka see tõusis detsembrist kohati 83 euroni megavatt-tunnist. Nii võivad kõrvuti asetsevates kortermajades erineda küttearved, sõltuvalt ettevõttest, mitu korda.

"Tallinnas sajaeurone arve asendub tõenäoliselt 150-160-eurose arvega," ütleb Utilitase juht Robert Kitt. "Aga ühtlasi võin kinnitada, et Utilitase klientidele toasooja hind jaanuaris ja veebruaris ei tõuse rohkem. Aga pikemaid prognoose küll ei julgeks teha, sest, tõesti, see, mis energiaturul toimub, on täiesti erakorraline." 

Kõik soojatootjad, kes soovivad hinda tõsta, peavad selle vähemalt 30 päeva varem konkurentsiametiga kooskõlastama. Igakuiseid hinnatõuse nimetab ameti peadirektor Märt Ots pretsedendituteks.

"Mina ei ole sellist volatiilset turuolukorda tõesti varasemalt näinud. Ja mis siin põhjuseks on – kõigepealt maagaasi hind. See on ikka täielik hinnašokk, mis on toimunud," ütleb Ots.

Juba on neil sees ka hinnatõusutaotlused veebruariks. Ent päris iga taotlust pole nad sugugi kooskõlastanud.

"Meil näiteks vahepeal käis Narva linna varustav ettevõte oma taotlusega sees, tahtis teha kiirendatud menetluse käigus seda. Me palume ikkagi täiendavaid andmeid, kuna kõiki taotlusi me kahtlemata ei saa niivõrd lihtsalt rahuldada, ja kindlasti on ka teisi olnud, mida oleme pidanud rohkem vaatama," nimetab Ots.

Sellegipoolest nimetab ta kaugkütet jätkuvalt kõige soodsamaks küttelahenduseks, kui inimesel just ahikütet pole. Ots prognoosib, et mõne kuu pärast hakkab maagaas taas odavnema ning siis tuleb ka kaugkütte hind alla.

Tallinna suurte kääridega keskkütte pakkujate hinnad on aga pealinna pärusmaa lahendada, ütleb Ots.

"Siin on reguleerimine ikkagi kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuna kaugküttepiirkonnal on õigus ise valida kütteliik. Kui see kütteliik on ebaefektiivne, siis konkurentsiamet saab nõuda kütteliigi muutmist," ütleb Ots. "Lahendus oleks võrgupiirkondade ühendamine, ja kuna tegelikult Tallinna kaugküttevõrgud kuuluvad Tallinna linnale, siis siin oleks see peamiselt Tallinna linnaplaneerimise ülesanne täna kaugküttevõrgud ühendada. Me oleme mitmel korral sellele ka linnavalitsuse tähelepanu juhtinud ja loodame, et see ka lähemas tulevikus ära tehakse."

Otsa sõnul peaks sellega tegelema linnaettevõte Tallinna Soojus, mida veel hiljuti juhtis Rainer Vakra, ent seni pole linn end veel liigutama hakanud, et elanike suhtes ebaõiglane olukord turult kaotada.

"Me juba tegime sügisel ettevõttele ettepaneku, kirja, kaaluda läbi erinevad võimalused, ja tõesti, Tallinna südalinnas, kesklinnas häid alternatiive maagaasile ei ole, puiduhakkekatlamaja siia ehitada ei ole võimalik, ja teised kütuseliigid oleksid veelgi kallimad," tõdeb Ots.

Soodsama kaugkütte hinnaga Utilitas otsib samal ajal lahendusi, et maagaas oma tootmisahelast välja tõrjuda. Need aga ei sünni üleöö.

"Me uurime pingsalt erinevaid allikaid. On seesama puiduhake, kuid Tallinn on mereäärne linn ja meil oleks aeg vaadata ka merevee kasutamist kütmiseks ja jahutamiseks," toob Kitt ühe võimalusena välja.

Kõrgeimate küttehindadega Adven on aga arvestanud, et küllap toob hüppeline hinnatõus kaasa võlglaste laine. Raivo Melsas kinnitab, et ettevõte kesket kütteperioodi kliente võlgade eest toasoojata ei jäta, võlad klatitakse vastu suve.