75-ruutmeetrise Kristiines asuva korteri kaugküttearve Utililitase kliendile oli 215 eurot. Nõmmel asuva sama suure pinna eest tuli Adveni kliendil aga välja käia hulga suurem summa - veidi üle 400 euro, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Erinevus tuleb Adveni tootmisjuhi Raivo Melsase selgitusel energiaallikast - Adven kasutab maagaasi, Utilitas hakkepuitu.

"Hinnatõus on olnud võrreldes aasta aega tagasi detsembriga isegi umbes kolmekordne. Novembris ei ole nii kõrge olnud. Siis oli umbes kahekordne hinnatõus. Aga see kõik on seotud gaasihinnaga, mis on märgatavalt tõusnud," rääkis Melsas.

Mustamäel nelja korteriühistut juhtiv Ülar Haug ütles samuti, et detsembri arved olid mullusest kaks-kolm korda suuremad.

"Küttekulud on olnud detsembris Mustamäe kortermajades 50 kuni 150 euroni, puhtalt küte. Seal tuleb diferents sisse, renoveeritud ja renoveerimata majad. Suures piires on nii, et renoveerimata hoonetes inimesed peavad maksma kaugkütte eest 100 kuni 150 eurot ja renoveeritud majade puhul on küttearved 50 kuni 100 eurot," selgitas Haug.

Ta lisas, et oma rolli mängis ka ilm, mistõttu detsembris kulus viimase viie aasta jooksul enim megavatt-tunde.

Kõrgete kaugküttearvete eest pole pealinnas pääsu ka soojusenergia pakkuja vahetamise teel. Piirkonnad on energiamüüjate vahel ära jaotatud.

"See on seotud sellega, kuidas võrgud on ehitatud. Ei ole võimalik ühest võrgust teise liikuda, sest võrgud ei ole omavahel seotud," selgitas Melsas.

Tulevik ei ole sugugi helgem, sest veebruaris ootab ilmselt ees uus hinnatõus nii Utilitase kui ka Adveni kliente.

"Olukord on halb. Mis siin ikka, tuleb püksirihma pingutada. Mida me muuta saame? Me ei saa muuta praegu. Jah, kahjuks peab ütlema, et meile teadaolevalt Tallinnas kaugküttekulud suurenevad veel 17 euro võrra või olid seal sendid peale," ütles Haug.

Energiakulude hüvitise taotlemisel tekitab segadust arvel välja toodud energiaühik. Taotluses tuleb esitada arve kilovatt-tundide alusel, korteriühistud jagavad arveid elanike vahel aga ruutmeetri järgi.

"Tegelikult võiks ühistute arved jääda nendesse raamidesse nagu nad täna on ehk kaasomandi suurusest lähtuvalt ja võiks olla see toetus nendest arvetest lähtuv, mitte ei peaks neid arveid ümber tegema," ütles Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.