Veskimägi: kõrged hinnad olid tingitud halbadest juhustest

Eleringi juht Taavi Veskimägi selgitas varustuskindluse konverentsil, et eelmisel nädalal ei olnud elektri varustuskindlusega probleeme, hinnatõusu tingis hoopis mitmete elektrijaamade samaaegne rike. Eesti peab pikemas plaanis looma täiendavaid tootmisvõimsusi.

"Tarbimise piiramisest olime veel kaugel," sõnas Veskimägi eelmise nädala kõrgeid elektrihindu kommenteerides, "Tipuhindu tegi tõenäoliselt hinnatundlik tarbimine, mis vähendas teatud hinnatasemete juures nõudlust."

Ehkki tootmisvõimsusi on nii Balti riikides kui Läänemere piirkonnas piisavalt, siis külma talve korral on võimsuste varu Veskimägi sõnul suhteliselt madal ning kõrge tarbimine ja avariide kokkusattumine tingibki kõrge elektrihinna, nagu juhtus möödunud nädala algul.

Veskimägi lisas, et praegune kõrge elektrihinna olukord on tingitud mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangevusest: külmast ilmast, kehvadest tuuleoludest, hüdroreservide madalast tasemest, maagaasi maailmaturu ning CO2 hinnast. Lisaks tekitas probleeme igas Balti riigis oleva kõige suurema tootmisseade remont.

Veskimägi tõi näite, et eelmisel aastal oleks fikseeritud hind olnud küll stabiilne, ent turupõhisest hinnast oluliselt kõrgem.

Energiatootmine peab muutuma keskkonnasõbralikumaks

Ehkki Eestis kümne aasta plaanis energia varustuskindlusega probleeme ei ole, siis veelgi pikemas plaanis on vaja ka Eestisse täiendavaid tootmisvõimsusi, seda eeskätt tuuleenergia, päikeseenergia ja energiasalvestuse näol.

Viimane on oluline, et vähendada keskkonnale tingitavaid kahjusid ja täita Pariisi kliimaleppega nõutud sihte.

Võrgu võimekuse tagamise puhul viitas Veskimägi sellele, et eesmärk on eralduda Venemaa elektrisüsteemist ja 2025. aasta lõpuks liituda Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Selleks tuleb Lõuna-Eestis taastada õhuliine, kuna praegused liinid on ligi 60 aastat vanad.

Samuti on asutud Soomega koostöös uurima täiendava elektriühenduse Estlink 3 rajamise võimalust. "Ülekandevõimsuste piiratusest tulenevalt on tekkinud paljudel tundidel hinnaerinevus Eesti ja Soome hinnapiirkondade vahel," sõnas Veskimägi.

Ta lisas, et Eesti elektrijaamad peavad suutma edaspidi tootmist sekunditega muuta, et tootmine ja tarbimine oleks tasakaalus ning selleks on plaanis luua kiirete reservide turg.

Veskimägi sõnul arvestab Elering sellega, et Eesti elektrisüsteem suudab tagada 1000 megavati ulatuses võimsust ning vajadusel on võimalik rakendada ka strateegilise reservi mehhanismi.

Strateegiline reserv on riigiabi meede, mis tagab võimsuste omanikule tulu võimsuste valmisoleku hoidmiseks ka siis, kui turupõhiselt poleks otstarbekas neid tootmisvõimsusi säilitada ja töösse rakendada.

Kuna selle meetme kulu maksavad kinni elektritarbijad, tuleb Eleringi arvates meetme rakendamist põhjalikult kaaluda. 

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: