"Euroopa peab tegema lõpu fossiilsete kütuste kasutamisele ning liikuma puhastele energiaallikatele. See hõlmab ka fossiilse gaasi asendamist taastuvatest allikatest pärit gaasi ja madala süsinikusisaldusega gaasiga," ütles Euroopa Komisjoni kliimapoliitika asepresident Frans Timmermans paketti tutvustades.

Kolmapäeval avaldatud seadusandlikud algatused on Euroopa Komisjoni juulis avaldatud algatuste paketi järel teine osa meetmetest, millega ühendus püüab ellu viia oma lubadust saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning vähendada juba 2030. aastaks CO2 emissioone 55 protsendi võrra 1990. aasta tasemega võrreldes. 2019. aastal oli EL-i riikide CO2 koguemissioon 24 protsenti väiksem kui 1990. aastal.

Kolmapäeval avaldatud ettepanekud näevad ette Euroopa Liidu gaasituru reformi, et võimaldada sellesse integreerida ka madala süsinikusisaldusega gaaside ja ka vesiniku kasutamist. Samas puudus paketis konkreetne kava fossiilsete gaaside kasutuse lõpetamiseks nagu keskkonnakaitsjad olid soovinud. Praegu annab gaas ligi veerandi EL-is tarbitavast energiast, märkis uudisteagentuur Reuters.

Kõik kolmapäeval avaldatud algatused peavad saama liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiidu, mis tähendab kuudepikkusi vaidlusi, kuna riikide vahel valitsevad erimeelsused näiteks selle üle, milline on gaasi roll kliimaneutraalsusele üleminekul ning kuidas aidata fossiilsetest kütustest tugevalt sõltuvaid ühiskonnarühmi.

Komisjon esitas ka esimesed ettepanekud metaani kui ühe kasvhoonegaasi emissiooni kärpimiseks. Selleks tahetakse EL-i nafta- ja gaasifirmasid sundida oma taristus ära hoidma metaanilekke, kuid samas ei laiene see EL-i välistele firmadele, mis on peamised Euroopa varustajad.

Kolmapäeval esitatud paketi kolmas valdkond käsitleb elamuid, eeldades riikidel miljonite korterite ja hoonete renoveerimist, et muuta need säästlikumaks.

Et kärpeid soodustada, lubab Komisjon luua süsteemi, mis toetab tehnoloogiate ja tootmisviiside kasutuselevõttu, mille abil saaks vähendada CO2 kogust atmosfääris. Sellest peaks saama esimene samm atmosfäärist eemaldatava süsiniku ühikute turu loomisel.

Euroopa Komisjon esitas ka ettepanekud keskkonnaalaste kuritegude karmimaks käsitlemiseks, soovitades pikemaid vanglakaristusi.

Simson: loome tingimused gaasisektori rohepöördeks 

"Tänaste ettepanekutega soodustame puhta gaasi kasutamist ja loome sellega tingimused gaasisektori rohepöördeks. Selle ülemineku põhielement on konkurentsivõimelise vesinikuturu loomine koos vajaliku taristuga," ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson pressiteate vahendusel.

Tema sõnul tahab Euroopa olla maailmas esimene, kes kehtestab turueeskirjad selle energialiigi kasutamiseks ja hoiustamiseks.

"Samuti teeme ettepaneku kehtestada ranged eeskirjad gaasi-, nafta- ja kivisöesektorist pärit metaaniheite kohta, et vähendada nende sektorite heitkoguseid 2030. aastaks 80 protsenti ja võtta kasutusele meetmed väljaspool EL-i tekkivate heitkoguste vähendamiseks. Meie ettepanekud tugevdavad ka gaasivarustuskindlust ja suurendavad liikmesriikide-vahelist solidaarsust, mis aitab võidelda hinnašokkidega ja muuta meie energiasüsteemi vastupidavamaks. Liikmesriikide palvel parandame gaasi hoiustamise koordineerimist ja loodame võimaluse gaasivarusid soovi korral ühiselt osta," lisas Simson.

Komisjoni ettepanekutega luuakse tingimused üleminekuks fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO2-heitega gaasidele, eelkõige biometaanile ja vesinikule, ning tugevdatakse gaasisüsteemi vastupanuvõimet.

Plaan luua vesinikuturg

Algatuste üks peamisi eesmärke on luua vesinikuturg, luua sobiv investeerimiskeskkond ja võimaldada vajaliku taristu arendamist, sealhulgas kaubavahetuseks kolmandate riikidega.

Turueeskirju hakatakse kohaldama kahes etapis, enne ja pärast 2030. aastat, ning eelkõige puudutavad need juurdepääsu vesinikutaristule, vesiniku tootmise ja transpordi eraldamist ning tariifide kehtestamist. Luuakse uus juhtimisstruktuur – vesinikuvõrguettevõtjate Euroopa võrgustik (ENNOH), mis hakkab edendama spetsiaalset vesinikutaristut, piiriülest koordineerimist ja võrkudevaheliste ühenduste rajamist ning töötab välja konkreetsed tehnilised eeskirjad. 

Ettepanekuga nähakse ette, et riiklikud võrguarenduskavad peaksid põhinema elektri-, gaasi- ja vesinikuplaneerimisel kasutataval ühisel stsenaariumil. See tuleks viia kooskõlla riiklike energia- ja kliimakavadega ning kogu EL-i hõlmava kümneaastase võrguarenduskavaga.

Gaasivõrguettevõtjad peavad lisama teabe taristu kohta, mida saab kasutusest kõrvaldada või mille kasutusotstarvet saab muuta, ning vesinikuvõrgu arendamise kohta hakatakse esitama eraldi aruandeid, et vesinikusüsteemi ehitamine põhineks realistlikul nõudluse prognoosil.

Uute eeskirjadega kaotatakse piiriüleste ühenduste tariifid ja vähendatakse tariife sisestuskohtades, mis lihtsustab taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside kasutuselevõttu olemasolevas gaasivõrgus.

Luuakse ka vähese CO2-heitega gaaside sertifitseerimise süsteem, et viia lõpule taastuvenergia direktiiviga alustatud töö taastuvallikatest toodetud gaaside sertifitseerimisega. Et vältida Euroopa seotust fossiilse maagaasiga ja teha Euroopa gaasiturul ruumi puhastele gaasidele, teeb komisjon ettepaneku, et ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata toodetava maagaasi pikaajalisi lepinguid ei tohiks pikendada kauemaks kui 2049. aastani.

Tarbijad saavad õigusi juurde

Paketi teine prioriteet on tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja kaitse. Võttes arvesse elektriturul juba kohaldatavaid sätteid, võivad tarbijad tarnijaid hõlpsamini vahetada, kasutada tõhusaid hinnavõrdlusvahendeid, saada täpset, õiglast ja läbipaistvat teavet arvete kohta ning saada parema juurdepääsu andmetele ja uuele arukale tehnoloogiale. Tarbijal peaks olema võimalik valida fossiilkütuste asemel taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaase.

Kuna viimaste kuude kõrged energiahinnad on näidanud energiajulgeoleku tähtsust, eriti ajal, mil ülemaailmsed turud on volatiilsed, tegi Komisjon ettepaneku parandada gaasisüsteemi vastupidavust ja tugevdada olemasolevaid varustuskindluse sätteid, nagu lubati 13. oktoobri energiahindu käsitlevas teatises ja meetmepaketis.

Energianappuse korral ei jäeta ühtegi leibkonda Euroopas üksinda, sest uus eelnevalt kindlaks määratud kord ning täpsustatud kontrollid ja hüvitised energia siseturul suurendavad piiriülest solidaarsust. Ettepanekuga laiendatakse kehtivaid eeskirju taastuvatele energiaallikatele ja vähese CO2-heitega gaasidele ning kehtestatakse uued sätted küberriskide maandamiseks.

Lisaks hakatakse hoiustamisega seotud aspekte võtma arvesse piirkondliku tasandi riskihindamisel, mis tähendab, et gaasi hoiustamisele lähenetakse edaspidi strateegilisemalt. Samuti võimaldab ettepanek teha liikmesriikidel strateegiliste varude hankimiseks soovi korral ühishankeid kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega.

Metaaniheite vähendamine

Samal ajal nõuab komisjon oma esimeses EL-i seadusandlikus ettepanekus metaaniheite vähendamise kohta energiasektoris nafta-, gaasi- ja söesektorilt metaaniheite mõõtmist, aruandlust ja tõendamist ning teeb ettepaneku kehtestada ranged eeskirjad metaanilekete avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piiramiseks. Selles esitatakse ka ülemaailmsed seirevahendid, et andmed nafta, gaasi ja söe EL-i impordist tuleneva metaaniheite kohta oleksid läbipaistvad.

Ettepanekuga kehtestataks uus ELi õigusraamistik, et tagada metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja kontrollimise kõrgeim standard. Uute eeskirjade kohaselt peavad ettevõtjad mõõtma ja kvantifitseerima oma metaaniheidet tekkekohas ning viima läbi põhjalikke uuringuid, et avastada ja kõrvaldada metaanilekked.

Lisaks keelatakse ettepanekuga metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine, välja arvatud kitsalt määratletud asjaoludel. Liikmesriigid peaksid kehtestama ka oma metaaniheite vähendamise kavad, pidades silmas hüljatud kaevanduste ja mitteaktiivsete puurkaevude metaaniheite vähendamist ja mõõtmist.

EL-i energiaimpordist pärit metaaniheite vähendamiseks teeb komisjon ettepaneku nõuda fossiilkütuste importijatelt, et nad esitaksid teavet selle kohta, kuidas nende tarnijad heitkoguseid mõõdavad, tõendavad ja aruandlust korraldavad ning kuidas nad heitkoguseid vähendavad. Komisjon loob kaks läbipaistvusvahendit, mis näitavad kogu maailma riikide ja energiaettevõtete tulemusi ja jõupingutusi metaaniheite vähendamisel. Need on andmebaas, kus importijate ja EL-i ettevõtjate esitatud andmed tehakse üldsusele kättesaadavaks ning ülemaailmne seirevahend, mis näitab metaaniheitekoldeid nii EL-is kui ka väljaspool seda.

Teise sammuna alustab komisjon diplomaatilist dialoogi Euroopa Liidu rahvusvaheliste partneritega ja vaatab 2025. aastaks läbi metaanimääruse, et kehtestada fossiilkütuste impordi suhtes rangemad nõuded, kui ükskord kõik andmed on olemas.