Iduettevõtluse rolli Eesti majanduses ja ühiskonnas on raske alahinnata. Uued rekordid sünnivad kiiremini kui suudame järge pidada ning ka käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas sektori käive eelmise aastaga võrreldes 57 protsenti, ulatudes 417 miljoni euroni.

Need summad tunduvad ulmelised, kuid reaalsuses on meie iduettevõtete ambitsioonid veelgi suuremad. Eesti iduettevõtete asutajate eesmärk on kasvatada Eesti tehnoloogiasektori ja iduettevõtete panust Eesti SKP-sse kümnendi lõpuks lausa 30 protsendini. Meie idufirmade iga-aastast kasvu arvestades on seatud eesmärk täitsa tõsiseltvõetav ning samas maailmas üsnagi ainulaadne. Miks on just Eesti see koht, kus sünnivad iduettevõtluse rekordid?

Ükssarvikud loovad ükssarvikuid

Eestis on läinud väga palju asju õigesti, alates sellest, et meil on tugev digiriik, riigipoolne usaldus ning arusaam, et iduettevõtlust tuleb toetada. Oma panuse iduettevõtete edusse on kindlasti andnud ka meie esimesed ükssarvikud, millest kasvas välja järgmine põlvkond ettevõtjaid. Praeguseks on nad Eestisse rajanud juba üle viiekümne uue ettevõtte ning paljud panustavad tulevaste ükssarvikute edulugudesse ka investoritena.

Näiteks oli Taavet Hinrikus Skype'i esimene palgatöötaja, kes sai tollasest Eesti kultusettevõttest innustust ning teadmisi oma ettevõtte arendamiseks. 2010 aastal pandi kogutud teadmistega alus Transferwise'ile, mis on üks Eesti kümnest ükssarvikust. Lisaks Hinrikusele töötas Skype'is ka Martin Villig, kes juhib nüüd oma ükssarvikut Bolt. On oodata, et sarnane areng toimub ka järgmiste lainetega, mistõttu on Eesti idusektori kasv lausa eksponentsiaalne ja meie ükssarvikud loovad uusi ükssarvikuid ka tulevikus.

Eesti iduettevõtluse ökosüsteem on maailmatasemel

Muu maailmaga võrreldes paistab Eesti silma küpse ning rikkaliku start-up ökosüsteemiga. Meie tugiorganisatsioonide võrgustik ja ettevõtlusinkubaatorite mitmekesisus on eeskujuks ka väga kõrgelt arenenud tehnoloogiariikidele.

Eestit tuuakse tihti eeskujuks, sest meil on olemas hästi toimiv tugi erinevas faasis ja vajadustega iduettevõtetele, läbi mille oma ideed või juba toimivat meeskonda arendada. Neist suurim ja tuntuim on iduettevõtete kiirendiprogramm "Ajujaht", millest on võrsunud hulganisti edukaid ettevõtteid, mis loovad väärtust nii siin kui ka sealpool piiri.

Lisaks "Ajujahile" on Eestis umbes 150 idufirmade tugiorganisatsiooni ja ärikiirendit, mis tegelevad iduettevõtluse oskuste arendamise, kogukonna toetamise ning iduettevõtjatele vajalike teenuste pakkumisega.

Meie ettevõtete arengus mängib olulist rolli ka EAS-i ja KredExi ühendasutus, mis pakub muu hulgas tasemel ärinõustamist, tuge välisturgudele sisenemisel ning välisinvestorite kaasamisel. Küpse ökosüsteemiga ehk samaväärselt oluline on meie kokkuhoidev kogukond, kus ei kardeta põrgatada ideid ega küsida nõu sama sektori kolleegidelt, kartmata näiteks idee vargust.

Lihtsalt öeldes on Eesti suurepärane keskkond, kus katsetada ja saavutada, aga ka läbi kukkuda ning seejärel õnnestuda - selle kõige juures on bürokraatia koorem minimaalne.

Eesti väiksus on meie tugevus

Kuigi paljud miljoniinvesteeringuid kaasanud Eesti iduettevõtted kolivad äri arendamise eesmärgil vähemalt osaliselt välismaale, on meie edu üks peamisi põhjuseid just meie väiksus. Kui Eesti oleks pindalalt ja rahvaarvult näiteks Poola suurune, siis lahendaksid paljud kohalikud iduettevõtted probleeme oma turu keskselt.

Eestile on seega tulnud piiratud turg hoopis kasuks, sest see paneb meie ettevõtjad kohe mõtlema globaalselt ning ambitsioon muuta maailma on meisse kodeeritud algusest peale. Seetõttu on ka meie iduettevõtete õnnestumise protsent kõvasti suurem kui üks kümnest.

Samal ajal tehakse Eesti start-up maastikul ka julgeid otsuseid, sest meil on arusaam, et väike riik peab välismaiste talentide saamiseks pingutama rohkem. Hea näide on 2017. aastal loodud start-up viisa programm, mis võimaldab Euroopa Liidu välistel kodanikel tulla tööle mõnda Eesti iduettevõttesse, kolida olemasolev idufirma Eestisse või asutada uus ettevõte siin. Tulemuseks on Eestis juba iga viies start-up võõrkeelne ning huvi meie väikses riigis ettevõtlusega tegelemise vastu on suur.

Et meie konkurentsivõime püsiks, on eelkõige tarvis lahendada võtmeküsimus, kuidas välismaiseid talente jätkuvalt siia meelitada ning kuidas integreerida ja toetada ka nende perekondi. Kas teeme riigina selleks piisavalt? Elame, näeme.