Eesti rongireisijad on harjunud, et rongi oodates ja sealt väljudes tabab neid pilkases pimeduses käre pakane ja tugev tuul. Järgmisel aastal algab 160–170 miljonit eurot maksva Ülemiste reisiterminali ehitus. Ka sinna tuleb eestlastele juba tuttav lahendus, kus soojas saab olla ootepaviljonis, kuid rongide peatuskohad on õues.

"Täna ei meenu küll ühtegi sellist siseriiklikku peatuskohta, kus oleks võimalik olla tuulevarjus, sademete eest varjus ja muude klimaatiliste olude eest varjus," ütles Rail Balticu tehniline juht Anvar Salomets.

Jaamahoone käib läbi nii maa alt kui maa pealt ja hakkab teenindama nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi reise. Mujal maailmas võib tihti näha jaamahooneid, kuhu rongid sisenevad ja inimene ise õues külmetama ei pea. Sellised terminalid on näiteks Saksamaal ja Madridis.

"Me peame arvestama ka sellega, mis on Eesti maksumaksjale jõukohane ehitada ja ülal pidada. Ma usun, et valitud on optimaalseim lahendus," ütles ühisterminali võidutöö ühe osalise, Esplani tegevjuht Kadi Metsmaa.

Salomets selgitas, et kinnise ooteplatvormi puhul tuleks reisijatel jagada ühte ruumi ka diiselrongidest õhku paisatavate heitgaasidega.

"Kindlasti üks oluline miinus Ülemistel on see, et jätkuvalt me kasutame, ja tõenäoliselt ka terminali käiku andmise ajal, diiselveeremit. Mis tähendab seda, et hoone võib mingil hetkel täituda heitgaasidega ja viibimine seal siis kindlasti mugav ei ole," lausus Salomets.  

Ülemiste terminal valmib eeldatavalt aastaks 2027.