Leedu välispoliitiline julgus tekitab kodumaal vastakaid hinnanguid

Leedu on ajanud söakat ja silmapaistvat välispoliitikat, mis on toonud neile au ja kuulsust, aga ka kättemaksu ja majandusliku surve.

Pärast valimiste varastamist Valgevenes sai Leedust oma naaberriigi allasurutud opositsiooni häälekaim eestkõneleja. Diktaator Aleksandr Lukašenko kättemaks ei lasknud end kaua oodata.

Nüüd on Leedu saanud vastaseks raskekaallase Hiina. Hiljutine Taiwani esinduse avamine Vilniuses Taiwani nime all on toonud suhetes Hiinaga jääaja ja ukse kinnilöömise Leedu ettevõtetele.

"Hiina tahab tõepoolest anda õppetunni, et mitte keegi ei järgiks Leedu eeskuju ja neid võib saata edu," nentis Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

Välispoliitika, mida Leedu valitsus ja välisministeerium ajab, on Euroopas ja maailmas oma söakuse ja sõnakusega tähelepanu pälvinud. Leedus öeldakse selle kohta nii häid kui ka kriitilisi sõnu.

Leedu seimis keeb Valgevene väetisetransiidi skandaal ehk küsimus sellest, kas teravate sõnadega Valgevene suunas peaksid kaasnema ka teod. Opositsioonipoliitikud süüdistavad valitsust ettevalmistuste tegematajätmises. Ka Hiinaga tulnuks suurima opositsioonipartei Talurahva ja Roheliste Liidu hinnangul otsest vastasseisu vältida.

"Ma ei ole kunagi arvanud, et parim on vait olla diplomaatias ja välispoliitikas, aga malemängijana ütlen ma, et enne tegutsemist ja rääkimist tuleb mõelda. Me oleme opositsiooni poolt kogu aeg öelnud alates selle valitsuse ametisse asumisest, et see on nagu ründamine ilma igasuguse intelligentsita. Ja viimased kaks nädalat on näidanud meie väärtuspõhise poliitika pankrotti, sest me oleme karjunud üle kogu ilma, aga me ei teinud seejuures oma kodutööd. Me ei kritiseeri meie väärtuspõhist poliitikat ja me oleme võitnud palju rahvusvahelise prestiiži ja maine mõttes, seda kindlasti, aga valitsuse ja välisministeeriumi tegevuses puudub professionaalsus," rääkis Leedu seimi väliskomisjoni aseesimees Giedrius Surplys.

"Kui see ei ole strateegiliselt läbi mõeldud ja rahvale ning ärikogukonnale korralikult ära seletatud, siis see toob vaid rohkem nähtavust, mida see on juba minu meelest heas mõttes toonud, aga see võib lõppeda suurte majanduslike kahjudega," lausus Vilniuse ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professor Ramunas Vilpišauskas.

Näiteks ei ole professor Vilpišauskas kindel, et valitsusel on plaan Hiinaga raskustesse sattunud ettevõtete aitamiseks. Samuti küsib ta, kas Leedul on oma tegevuses piisav toetus Euroopa Liidus ja NATO-s.

"Ma näen Eesti valitsuse poolt üsna ettevaatlikke kommentaare majandusliku survestamise vastase meetme suhtes, mida Euroopa Komisjon hiljuti esitles ja mida võiks vastuvõtmisel sellistes olukordades kasutada. Eesti valitsus on selle suhtes ettevaatlik. See näitab samuti, et kui meil ei ole koordineeritud positsiooni isegi Balti riikides, siis me ei ole ilmselt oma kodutööd ära teinud," märkis Vilpišauskas.

"Lihtsalt tähelepanu tõmbamiseks tuleks minna karnevalile. Tuleb tõestada, et su asjas on mõte ja see on võitlus, kus on vaja koalitsiooni. Mina leian, et me oleme olnud selles üsna edukad," leidis aga välisminister Landsbergis.

Küsisin välisministrilt, kas ei oleks mugavam vahel siiski vait olla.

"Vahel on see lihtsalt inimloomuses, öelda asju, mida pead vajalikuks öelda, ja vahel on nii, et keegi teine ei ütle midagi ja sa oled viimane, kes saab veel midagi öelda. Ajalugu on täis näiteid, kus viimane inimene vaikis ja sulges ukse vabadusele," vastas Landsbergis.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: