"Kui me räägime sellest, kas Eesti peaks jätkama 16+1 formaadis või mitte, siis minu hinnang on täiesti selge – me peame leidma samameelseid riike ja võimalikult lähemas tulevikus Hiinaga suhted selgeks rääkima. 16+1 formaat sellisena nagu ta kunagi loodi, pole meie vaatevinklist kindlasti end õigustanud ja see pigem lõhub Euroopa Liidu ühtsust," ütles Mihkelson ERR-ile.

Küsimusele, kas Eesti tegutseb selle nimel, et 16+1-st välja tulla, vastas Mihkelson: "Ma loodan, et meie diplomaadid selle nimel tegutsevad. Sellest on ju tegelikult räägitud pikka aega, et kuidas suhted Hiinaga kujundada viisil, kus nii kahepoolselt kui Euroopa tasandil oleks meil võimalik erinevatel teemadel rääkida. Praegu on 16+1 formaat praktiliselt varjusurmas, kus Hiina domineerib ja neid eesmärke, mis seal kunagi seati, väga hästi pole ellu viidud."

Mihkelson ütles, et tema hinnangul on Eestis selles suhtes poliitiline konsensus ja arusaamine olemas. "See on meie diplomaatide töö, mis peab loodetavasti viima selleni, et me saame suhted Hiinaga selgemaks," lisas ta.

Formaat 16+1 on 2012. aastal Hiina algatatud diplomaatiline raamistik koostööks Euroopa endiste sotsialismileeri riikidega, kuhu kuuluvad Balti ja Visegradi maad, Bulgaaria, Rumeenia ja EL-i mittekuuluvad Balkani riigid. Hiljuti liitus selle formaadiga ka Kreeka, kuid kuna Leedu sellest tänavu 22. mail muutus 17+1 formaat taas 16+1 formaadiks.

Koostööraamistiku peamiseks eesmärgiks peetakse Hiina huvi saada investeeringutega Ida-Euroopa taristuobjektidesse piirkonnas suurem mõju. 16+1 formaadis on nähtud ka Hiina katset lõhestada Euroopa Liitu. Algatuse kriitikud on leidnud, et Euroopa Liit peaks Hiinaga suhtlema ühtsena, niiöelda 27+1 formaadis.

Eesti on vähendanud oma osalust raamistikus, saates näiteks tänavu peetud 17+1 tippkohtumisel peaministri asemel välisminister Eva-Maria Liimetsa ning keeldudes novembri lõpus kultuuriteemalisele kohtumisele saatma oma kultuuriministri, kuid otseselt ei ole formaadist lahkunud.

Mihkelson: Taiwaniga võiks majandussuhteid arendada

Küsimusele, kas ka Eesti võiks sarnaselt Leeduga oma suhteid Taiwaniga edendada, vastas Mihkelson, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) tasuks mõelda majandussuhete tihendamisele ning ka esinduste rajamisele.

"Ma usun, et EAS-i välisesinduste division kalkuleerib ja arvestab seda, et Taiwaniga võiks majandussuhetes edasi minna ka viisil, et Taipeil (Taiwani pealinnal - toim.) oleks näiteks Tallinnas kaubandus- ja kultuuriesindus nagu neil paljudes Euroopa riikides on või on meil näiteks ekspordi või investeeringute esindaja Taipeis. Ma arvan, et see on täiesti loomulik analüüsi koht," leidis väliskomisjoni esimees. Tema hinnangul annaks selleks põhjust ka kahepoolne kaubavahetus, mis ulatub aastas üle 70 miljoni euro.

Välisministeerium ega EAS siiski ei kinnitanud, et mõtleksid Taiwaniga püsivamate suhete sisseseadmisele.

"EAS-i välisesinduste laienemise kavas Taiwani ei ole," ütles EAS-i pressiesindaja Mattias Kaiv.

"Eesti on huvitatud majandussuhete mitmekesistamisest ja olemasolevate suhete tihendamisest erinevate piirkondadega," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Angelika Lebedev, kuid lisas: "Äridiplomaatia alase tegevuse laiendamisega tegeletakse järjepidevalt, kuid selleks ei avata uusi saatkondi."

"Eesti teeb Taiwaniga koostööd ühe-Hiina poliitika raames mittepoliitilistes valdkondades nagu kaubandus, investeeringud, haridus- ja kultuurikoostöö," märkis Lebedev.

Leedu lubas Taiwanil avada Vilniuses oma esinduse

Leedu otsustas juulis lubada Taiwanil, mida kompartei juhitud Hiina Rahvavabariik peab oma lahkulöönud provintsiks, avada Vilniuses oma esinduse, pälvides selle eest Pekingi tõsise pahameele. Eriti ärritas Hiinat, et Leedu andis loa avada esindus Taiwani nime all. Taiwani esindus on sisuliselt saatkond, aga tavaliselt nimetatakse neid Taipei majandus- ja kultuuribüroodeks, et Hiinat mitte ärritada.

Taiwanil, ametliku nimega Hiina Vabariigil, on 74 maailma riigis oma esindused, sealhulgas nüüd ka 20 Euroopa Liidu riigis. Kui Vilniuse esinduse avamiseni kattis kõiki kolme Balti riiki Taiwani esindaja Riias.

Diplomaatilised suhted on Taiwaniga ainult 15 riigil.

Eestis on suhteid Taiwanige viimati edendanud riigikogu Eesti-Taiwani sõprusrühma liikmed, reformierakondlased Jüri Jaanson ja Madis Milling, kes osalesid detsembri alguses seal Balti riikide saadikute delegatsiooniga demokraatia-alasel Avatud Parlamendi Foorumil.

Välisminister Eva-Maria Liimets ütles novembri lõpus ERR-ile, et Eesti on seni suhelnud Taiwaniga eelkõige majandus- ja kultuurivaldkonnas, kuid esinduse avamist ei ole kaalunud.