"Ma olen sellesse probleemi süvenenud. Kui vaadata seda kohtuvaidlust, siis paar nädalat tagasi oli see teemaks valitsuskabineti arutelul. Mina andsin suunise, et see kohtuvaidlus tuleb lõpetada. Et kahe riigiettevõtte vahel ei ole mõtet kohtuvaidlust pidada," rääkis Kallas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Saatejuhid esitasid täpsustava küsimuse, et kui kohtuvaidlus lõpetataks, siis kumma ettevõtte huvid tuleks esikohale seada. Mäletatavasti kaebas Eesti Energia kohtusse Eleringi otsuse jätta Tootsi tuulepark välja nn vanast taastuvenergia toetuse skeemist. Enne 2017. aastat rajatud tuulepargid saavad 12 aasta jooksul turuhinnale lisaks toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist, mille maksavad kinni tarbijad. Toetuse üle otsustav Elering aga leidis, et Tootsi tuulepark ei olnud 2016. aasta lõpuks veel täitnud toetuse saamise tingimusi.

Kallas vastas, et tuleks vaadata seda 53 euro nõuet ja küsida, kui õigustatud see praegu on.

"Ma ei läheks kohtuasja detailidesse. Me soovime vaid, et see lahenduse saaks. Kas inimestele tundub see õiglane, et maksta 53 eurot megavatt-tunni eest peale, kui meil on sellised energiahinnad. Meie tahaks, et see tuleks ruttu turule ja seda tasu ei küsiks," andis Kallas mõista, et tema Eesti Energiale vana skeemi alusel toetust ei maksaks.

Kallas rääkis, et on veel takistusi taastuvenergia arengutel, mis tuleb maha võtta, konkreetselt näiteks Liivi lahe meretuulepargi rajamisel. Lisaks tuleks teha sisuline analüüs tuumajaama rajamise kohta.

"2022. aasta septembris peaks tuumaenergia töörühm oma aruande esitama. Ja see on üks valikukoht. Tuumaenergeetikas on nüüd kasutusel väiksemaid reaktoreid. Samas ma rääkisin hiljuti Soome peaministriga nende tuumajaamast ja tema oli veendumusel, et see on võtnud väga palju aega ja läinud väga kalliks. Mina ütlesin, et meie Nord Pooli osalisena oleme väga huvitatud, et see turule tuleks."

Kallas tegi kriitikat ka Eesti Energia aadressil, et see pole alati suutnud hoida 1000 megavatti töös, mis on riigi kui omaniku ootus. Tänu sellele on meil tema sõnul ka kõrgem hind viimasel ajal olnud, viitas ta Auvere elektrijaama remondile ja väljalangemisele.

"Raha ei tule seinast"

Saates tuli juttu ka kasvanud energiahindade kompenseerimisest ja selle kohta valitsuse aadressil tehtud kriitikast. Kallas nimetas seda erakordselt ebaõiglaseks, kuna tema sõnul on valitsus eraldanud selleks 125 miljonit eurot.

"Jah, on taotlemine, aga me ei saa seda teha lihtsamalt. Norra toetusmeede (Norra valitsus otsustas kompenseerida detsembrist märtsini kõigile kodutarbijatele poole elektriarvest nende tundide eest, kui hind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni eest - toim.) on suhtena SKT-sse kaks korda väiksem kui Eesti oma. Me soovime aidata neid, kes abi vajavad. On inimesi, kes abi ei vaja ja ei pea seda saama."

Saatejuhid küsisid, mis lahendus on valitsusel üürnikele, kelle sissetulekud on väikesed, aga kes elektri- või gaasilepingut ise ei oma, sest need on sõlminud omanik.

"Sellise detailsuse astmega ei oska ma vastata. Ma saan öelda seda, mis on poliitiline tahe. Ma ei tea, mis on need konkreetsed lepingud. Võib-olla inimene ei ole teinud lepingut reeglite järgi. Aga meil on poliitiline tahe aidata inimesi, kes reaalselt maksavad seda tasu ja kel on raske. Kui vajadus täpsustada, siis saab seda teha hiljem," ütles ta.

Kallas lisas, et raha ei tule seinast ja on palju muid valdkondi, mis seda vajavad ja tõi näitena Covid-kriisi ja hariduse.

"Raha, mis läheb inimeste aitamisse, tuleb maksumaksjate taskust. /.../ Kui me jagame kõigile vähe, siis saame vähem aidata neid, kel tõsiselt seda vaja. Seetõttu on meie prioriteet sihitud meede, et abitutel oleks sellest tolku. /.../ Mõistke, me ei suuda kõigile raha külvata nii, et see aitaks kõiki neid, kel seda tõsiselt vaja," sõnas peaminister.

Ta lisas, et 45 protsendil tarbijatest on börsileping, mis Kallase sõnul tähendab, et 55 protsendil ei ole elektrihind tõusnud. Siinkohal unustas peaminister, et paljudel inimestel lõppesid ka fikseeritud hinnaga paketid ning et uusi pakette pakutakse neile märksa kallima hinnaga ehk kallinenud energiahinnad puudutavad ka neid.

Võrdlus Margaret Thatcheriga

Rääkides Reformierakonna langevast toetustest (aasta alguse 30 protsendi suurune toetus on langenud 20 protsendile – toim.), nentis Kallas, et kogu aasta jooksul on olnud riigis väga raske aeg.

"Suur frustratsioon on olnud ühiskonnas viirusega seoses. Kui sellises olukorras kanda valitsusvastutust, lisaks energiakriis ja julgeolekumured, siis... inimesed tahaks normaalset elu tagasi. Meie oleme tahtnud hoida ühiskonda avatuna, et lapsed saaks käia koolis ja vanemad tööl. Et teatrid-kinod ja ka kohvikud-restoranid oleks lahti. Usun, et seda pingutust lõppkokkuvõttes ka hinnatakse."

Kallas lisas, et ühtegi valitsust ei saa ilmselt hinnata selles ajas, milles parajasti elatakse. Ja tõi näite Margaret Thatcherist.

"Ma eelmisel pühapäeval vaatasin Netflixist dokumentaalfilmi Thatcherist. Ta pidi tegema väga palju keerulisi otsuseid väga keerulisel ajal. Sel hetkel neid samme ei mõistetud ja see on asjade loomulik osa," sõnas Kallas.