Optimistlikum plaan: rongiga saab Tallinnast Rohukülla 2028. aastal
Kooskõlastusringile saadetud raudtee arendamise tegevuskava järgi valmib Rohukülani viiv raudtee 2028. aastal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul saaks töödega ka paar aastat varem lõpetada, kuid see nõuab poliitilist otsust ja lisaraha.
Kaks aastat tagasi pikenes senine Tallinna-Riisipere raudteelõik kuue kilomeetri võrra Turbani. Järgmine peatus peaks olema veel 15 kilomeetrit lääne pool, Risti alevikus, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer.
"Järgmise aasta alguses kuulutatakse välja ehitushange. Selleks on ette nähtud vahendid 34 miljonit eurot taaste- ja vastupidavusrahastust. Ja eeldatavalt detsembri teisest pühapäevast 2024. aastal võiks see rong seal käiku minna. Sealt edasi nüüd hetkel rahastus puudub."
Sama sõnumi annab ka avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava, mille majandus- ja taristuminister Taavi Aas hiljuti kooskõlastusringile saatis. Tegevuskava järgi hakatakse Risti-Rohuküla raudteelõiku ehitama alates 2025. aastast. Haapsallu, aga ka sealt edasi Rohukülla jõuaks rong selle plaani järgi 2028. aasta lõpuks.
"See sõltub kõik rahastusotsustest. Põhimõtteliselt on võimalik hakata ehitama ka aastal 23 ja jõuda aastal 26 Rohukülani. Et ehituslikult on see ka võimalik. Aga see eeldab valitsuse otsust, et on võimalik sellele rahastust leida ka varem," rääkis Laineveer.
Haapsalu volikogu esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid usub, et tegevuskavasse võiks kirjutada siiski hoogsama eesmärgi.
"Me tahaksime tõsta seda ambitsiooni taset. Eeldused ja tõenäosused suurenevad kohe, kui me vastavates dokumentides ja tegevuskavades näitame ära sellise selgema eesmärgi, et mitte 28, vaid 26."
Indrek Laineveer ütles, et ettevalmistused Rohukülani raudtee rajamiseks käivad pidevalt. Järgmise aasta jooksul peaks valmima raudtee eelprojekt. Sealt edasi on tarvis soetada maid, sest osa raudteetrassist jääb eramaade alla. Selleks, et raudtee kuni Rohukülani valmis ehitada, tuleks praeguste arvutuste järgi leida ligi 80 miljonit eurot.
"Seal sees on nii raudtee kui kogu sellele osale, mis on täna ka ehitatud, uus liiklusjuhtimissüsteem, mis võimaldaks kiirust 160 kilomeetrit tunnis. Tänane liiklusjuhtimissüsteem ei võimalda kiirust üle 140 kilomeetri tunnis."
"Üks katteallikas, millest me oleme rääkinud, on CO2 rahastus, mille jaotus pannakse paika 2022. aasta kevadel või sügisel. Nii Läänemaa kui Hiiumaa on selle programmi teostumist juba liiga kaua oodanud ja selle pärast me soovimegi selle kiiremat tempot tekitada," sõnas Karilaid.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi