"Kuna ehitajal on sõlmitud ehitusleping Tallinna linnaga, mida ta ei ole suuteline täitma, siis oleme sunnitud Tallinna linnana lepingu üles ütlema," ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan, näidates takerdumise põhjusena muu hulgas Elroni poole, kes ei soovinud lubada ehituse ajaks rongiliiklust peatada.

Endla tänava tunnelite eesmärk oli rajada kaks jalakäijate ja ratturite tunnelit, mis ühendavad Tehnika tänava piirkonna Kristiine keskusega, viies liiklejad raudteetammi alt läbi. Lisaks tunnelitele nägi projekt ette ümbruskonna sõidu- ja kõnniteede uuendamise ning ligi 200 meetri uue kanalisatsioonitrassi rajamise koostöös Tallinna Veega. Tulevikus saab Kristiine liikuvussõlmest oluline ühistranspordi sõlmpunkt, kuhu koonduvad rongid, bussid, trollid ja trammid.

Ehitustööd algasid mullu 22. oktoobril Tallinna Vee kanalisatsioonitorustiku rajamisega. Praeguseks on välja ehitatud kõik projektiga seotud torustikud, tehtud tööde kogumaksumus on veidi üle kahe miljoni (koos käibemaksuga).

Edasiste tööde käigus tekkisid aga olulised probleemid. Töövõtja ei suutnud Tallinna linna teatel jalakäijatunnelite paigaldustehnoloogiatele saada kooskõlastust raudtee sulgemiseks Eesti Raudtee käest.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Elari Udami hinnangul ei olnud töövõtja võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi, jättis esitamata ajakohase töögraafiku ja tegevuskava mahajäämuse likvideerimiseks ning teatas, et ei ole valmis rajama tunneleid lepingus kokkulepitud hinnaga.

Samuti viitas töövõtja linna teatel võimalusele lõpetada ehitus alles 2028. aastal, mis ei olnud kooskõlas lepingu tingimustega.

"Kuna töövõtja ei esitanud nõutud ajakava ega kinnitanud valmisolekut jätkata ehitust kehtiva projekti ja lepingulise maksumuse alusel, otsustas Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet lepingu lõpetada töövõtja oluliste lepingurikkumiste tõttu," lausus Udam.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet valmistab ette järgmised sammud, et Endla tunnelite projekt võimalikult kiiresti jätkuks ning kaua oodatud ühendus Kristiine ja kesklinna vahel saaks tulevikus siiski valmis.

INF Infra: põhiprojekt oli puudulik ja rongiliiklust katkestamata ehitada ei saa

INF Infra juhatuse esimees Robert Sinikas vastas Järvani kriitikale, et ettevõte on tellijale korduvalt põhjendanud ja tõendanud, et ilma rongiliiklust katkestamata ei ole Endla jalakäijatunneleid võimalik kavandatud viisil ehitada.

"Samuti oleme selgitanud, et tellija poolne tunnelite põhiprojekt on puudustega ega vasta kehtestatud ohutusnõetele. Selle põhiprojekti järgi ehitada ei saa, kui rongiliiklust ei katkestata, Eesti Raudtee ega Elron ei ole aga selleks luba andnud. Olemasoleva põhiprojekti järgi ei ole võimalik töid ohutult teostada ning projekti elluviimiseks tuleb leida uus tehniline lahendus," selgitas Sinikas.

Eestis mitu keerukat infrastruktuuriobjekti, teiste seas Pärnu silla ja Paldiski maantee kergliiklustunneli rajanud ettevõtte juht lisas, et asjaolu, et Tallinna valitud lahenduse järgi ei ole võimalik neid tunneleid Kristiines rajada, selgus lepingu täitmise käigus tellija põhiprojektile ekspertiisi tegemisel ning seda kinnitab kahe sõltumatu eksperdi arvamus.

"Tellija põhiprojekti järgne lahendus nägi ette tunnelite läbisurumist ilma raudteesildadeta. Kuid ekspertiisist selgus, et raudteeliikluse toimivuseks on ohutuse tagamiseks vaja raudteed toestada raudteesildade abil. Ka neid töid ei ole võimalik teha liiklust katkestamata. Kui ajutisi raudteesildu ei rajata, siis ehitusaegsed vertikaalsed ja horisontaalsed deformatsioonid on liiga suured ja pole võimalik tagada rongiliikluse ohutust. Sellisel juhul tekkivad häiringud oleksid olemuselt ettenägematu kestusega ning raudteeliikluse toimepidevuse taastamine prognoosimatu," ütles Sinikas.

Pakkumuse koostamisel lähtus INF Infra aga hanketingimustest, mille järgi raudtee sulgemisaken ehitustöödeks tohib olla alates reede kella 17-st kuni esmaspäeval kella 7-ni.

"See tähendas, et me oleksime saanud raudteeliikluse katkestada ja tunneleid ehitada avatud meetodil lahtises kaevikus. Peale lepingu allkirjastamist asusime Elroniga läbirääkimistesse vajalike raudtee akende leidmiseks ning saime Elronilt ka kinnituse kaheks pikaks raudteeaknaks 2026. aasta suvel. Kahjuks muutis Elron meile ootamatult pool aastat hiljem oma seisukohta ning keeldus üldse raudteeliikluse katkestamisest," ütles Sinikas.

Sinikase sõnul on INF Infra koos Tallinna linnaga korduvalt püüdnud raudtee-ettevõtteid ümber veenda, selgitada projekti olulist ja saada kooskõlastust ajaakendeks, kuid tulemuseta. Eesti Raudtee ja Elroni kooskõlastuseta ei ole tööde teostamine ja lepingu täitmine Sinikase kinnitusel võimalik.

Elroni  juhatuse liige Märt Ehrenpreis rääkis, et tunnelite rajamise tehnoloogia erines sellest, mida ehitusluba ette nägi. Linn soovis aga rajada tunneli avatud meetodil, mis tähendaks rongiliikluse täielikku seiskamist. "Seda ei kooskõlastatud meiega," nentis Ehrenpreis.

Edasi olla linn soovinud võimalikult kiiresti ehitama hakata. See aga ei sobinud Elronile, sest esialgseid kokkuleppeid oli muudetud. "Soovime lisada, et oleme valmis edasi koos nende tunnelite rajamist arutama. Aga siis jätkuvalt nendel tingimustel, millele on antud ehitusluba ja mille peale on projekt tehtud," sõnas Ehrenpreis.

Eesti raudtee tehnikadirektor Arvo Smiltinš rääkis samuti, et algse kokkuleppe järgi pidi tunneleid ehitama nii, et raudtee liiklust ei pea pikaks ajaks katkestama. Vaidlus selle üle tekkis tema sõnul pärast seda, kui hange oli läbi viidud.

"Ehitustehnoloogiliselt me nägime võimalust selles asukohas ehitada, aga miks projektist erinevalt planeerima hakati asju, seda detailsust ei oska ma kommenteerida," nentis Smiltinš.

Esialgse plaani järgi pidanuks tunnelite ehituse tööd lõppema 2027. jaanuaris. Tunnelite ehitus maksab kokku 4,2 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), töid rahastavad Tallinna linn ja Tallinna Vesi.