Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles, et Poola rikkumismenetlus algatatakse EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõtte rikkumise ja otsuse eest, et teatud EL-i lepingute paragrahvid ei ole ühitatavad Poola seadustega.  

See samm süvendab Varssavi ja Brüsseli tüli, mille põhjuseks on Poola väidetav taganemine EL-i demokraatianormidest. Brüssel peab selle tõttu juba praegu kinni Poola osa EL-i 800 miljardi euro suurusest pandeemiast taastumise fondist. 

Poola asejustiitsminister Sebastian Kaleta süüdistas kolmapäeval EL-i rünnakus Poola põhiseadusele ja suveräänsusele.

Brüsseli samme oli oodata, sest Poola konstitutsioonikohtu allumatus Euroopa Kohtule (ECJ) on kestnud juba mõnda aega.

ECJ on juba langetanud otsuseid Poola vastu seoses mehhanismiga, mis võimaldab võtta konstitutsioonikohtu kohtunikelt puutumatuse ja vallandada need, keda parlamendis ülekaalu omav valitsev populistlik Seadus ja Õigluse Partei (PiS) sobivaks ei pea.

Euroopa Komisjoni ärritas ka Poola 2019. aasta seadus, mis takistab Poola kohtuid teatud valdkonnas EL-i seadusi rakendamast ja õiguslikke küsimusi ECJ-i edasi saatmast.

Gentiloni ütles pressikonverentsil, et Poola sammud rikuvad Euroopa Liidu seaduste autonoomia, primaarsuse ja efektiivsuse ning Euroopa Kohtu siduvate otsuste üldkehtivuse põhimõtet.

Euroopa Komisjon leiab, et Poola konstitutsioonikohus ei vasta enam seadusega loodud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõuetele, nagu näeb ette EL-i alusseadus.

"Poolale anti rikkumismenetluse aluseid käsitlevale ametlikule kirjale vastamiseks kaks kuud ja kui rahuldavat vastust ei laeku, saadetakse asi Euroopa Kohtusse," ütles Gentiloni.

Poolat ei visata EL-i reeglite rikkumise eest ühendusest välja, kuid talle võidakse määrata rahatrahv.

Poola ja samuti EL-i demokraatianormide eiramises süüdistatav Ungari on sõlminud kokkuleppe kaitsta teineteist tõsisema karistuse, hääleõiguse äravõtmise eest.