"Tulla Euroopa Liitu ja öelda võlusõna asüül ei aita enam. Me peame looma süsteemi, kus me saaksime piiriületajad kõige efektiivsemal moel saata koju juba piiriprotseduuri käigus," leiab Leedu Leedu asesiseminister Arnoldas Abramavicius.

Sellele seisukohale on Leedu jõudnud, olles vaadanud läbi suurema osa Valgevenest üle piiri tulnud migrantide rohkem kui 3000 varjupaigataotlusest, kellest varjupaik on antud ainult 60 inimesele ning elamisluba humanitaarkaalutlustel 50 inimesele. Rahvusvaheline kaitse on antud eelkõige Süüriast, Eritreast ja Afganistanist tulnud põgenikele.

Kui ERR pagulase staatuse saanud inimestega räägib, paistab silma migratsioonirünnaku retsept. Valgevene või Venemaa on probleemsetes kohtades üle maailma lahkelt viisasid jaganud ja hiljem kohaletulnute elu keeruliseks teinud.

"Läksin Venemaale õppima, pärast öeldi mulle, et varsti viisa lõppeb ja tuleb tagasi Süüriasse minna. Aga Süüriasse ma tagasi minna ei saa," rääkis Süüria põgenik Mahmud ERR-ile.

"Nad ütlesid mulle (Valgevenes - ERR), et meil on kahju, aga me lõpetame teie tööviisa ja teil on kaks varianti, kas minna tagasi Liibanoni või ületada piir," rääkis Liibanonist saabunud poliitiline põgenik Wail.

Põgenike vastuvõtukeskuse direktor Beatriče Bernotiene, rääkis, et keskus saab migrantidega hakkama, kuid kõige raskem on emotsionaalsete ja psühholoogiliste tingimustega, sest need inimesed ei saa keskusest lahkuda.

Kuigi valdav osa tuhandetest varjupaiga taotlejatest ei ole pagulase mõõtu välja andnud ja nad on saanud eitava vastuse, ei leevenda see paraku Leedu koormat. Paljud päritoluriigid koostööd ei tee ja oma kodanikke tagasi ei võta. Leedulased hakkavad migrante meelitama vabatahtlikult lahkuma juba tuhande euroga, aga kui kahe aasta jooksul ei õnnestu neid tagasi saata, tuleb anda elamisluba.

"See on üks võimalus," tõdes Abamavicius.

Euroopa Komisjon on süsteemi karmistamise arutelu algatanud.