Nii saavad Poola, Leedu ja Läti õiguse pidada asüülitaotluse esitanud migrante laagrites kinni kuni neli kuud, saata nad kiirendatud korras kodumaale tagasi, aktsepteerida varjupaigataotlust ainult neilt migrantidelt, kes sisenevad riiki piiriületuspunkti kaudu ning pikendada nende asüülitaotluse vastuvõtmise aega seniselt kümnelt päeval kuni nelja nädalani.

"Viimastel nädalatel oleme ühisel jõul suutnud liidu vastu suunatud hübriidrünnakuga toime tulla. EL näitas ühiselt, et püüdlused meie liitu õõnestada üksnes tugevdavad meie solidaarsust. Tänased ettepanekud on selle solidaarsuse tõestuseks. Ajutised ja erakorralised meetmed annavad Lätile, Leedule ja Poolale vahendid, mida on vaja erakorralistele asjaoludele kontrollitud ja kiireks reageerimiseks ning õiguskindluse tagamiseks," ütles rändeküsimustega tegelev Euroopa Komisjoni asepresident Margaritis Schinas pressiteate vahendusel. 

Komisjoni pakutud ajutised meetmed kehtiksid kuni kuus kuud, kui neid ei pikendata või varem ei tühistata ja need on pressiteate kohaselt suunatud nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on Valgevenest EL-i sisenenud ebaseaduslikult, või nende suhtes, kes saabuvad piiripunktidesse.

Ettepaneku kohaselt on Lätil, Leedul ja Poolal võimalus pikendada varjupaigataotluste registreerimise tähtaega praeguse 3–10 päeva asemel nelja nädalani. Samuti võivad nad kõiki varjupaigataotlusi, sealhulgas edasikaebusi menetleda kuni 16 nädala jooksul piiril, välja arvatud juhul, kui konkreetsete terviseprobleemidega taotlejatele ei ole võimalik pakkuda piisavat tuge.

Samuti võivad need riigi kohaldada lihtsustatud ja kiiremaid riiklikke menetlusi selliste isikute tagasisaatmiseks, kelle rahvusvahelise kaitse taotlused on selles kontekstis tagasi lükatud.

"Kõigis sellistes menetlustes tuleb austada põhiõigusi ja EL-i õiguses sätestatud eritagatisi, mille hulka kuuluvad lapse huvid, erakorraline arstiabi ja haavatavate inimeste vajadused, sunnimeetmete kasutamise põhimõtted ja kinnipidamistingimused," rõhutas komisjon.

Komisjon lubas ka olukorda regulaarselt hinnata ja teha liikmesriikide valitsuste liikmetest koosnevale nõukogule ettepaneku ajutisi meetmeid pikendada või need tühistada.

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt võib nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmed, milleks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Kui nõukogu on otsuse olukorra kiireloomulisust silmas pidades heaks kiitnud, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liit, eelkõige Leedu, Poola ja Läti on alates suvest seisnud silmitsi Aleskandr Lukašenko režiimi ja selle toetajate korraldatud hübriidrünnakuga, mille relvaks on peamiselt Lähis-Idast Valgevenesse toodud inimeste pahatahtlik ärakasutamine ja EL-i piirile saatmine.  

2021. aasta oktoobris kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama ettepanekud EL-i õigusraamistiku muutmiseks, et reageerida riigi toetusel toimuvale inimeste ärakasutamisele ELi-Valgevene piiril. EL-i toimimise lepingu kohaselt võib kehtestada ajutisi meetmeid rändega seotud hädaolukordades ühenduse välispiiridel.

Enne kolmapäevast ettepanekut on EL olukorra lahendamiseks kehtestanud piirangud inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamisega seotud või seda hõlbustavatele transpordiettevõtjatele; astunud diplomaatilisi ja välispoliitilisi samme; suurendanud humanitaarabi ning toetust piiri- ja rändehaldusele.