Kuigi Valgevene on oma naaberriikide piiridele põgenikke vedanud juba kuid, siis eelmisel nädalal viis diktaator Aleksandr Lukašenko Poola piiril oma rünnaku uuele tasemele. Seda migrantide massi ja vägivalla poolest.

"See on plaanipärane tegevus meie riigi suveräänsuse ründamiseks," ütles Poola peaminister Mateusz Morawiecki.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lausus, et tegu on autoritaarse režiimi katsega destabiliseerida oma demokraatlikke naabreid. "See ei lähe läbi," ütles ta.

Nii Poola valitsuse esindajad kui ka Varssavi analüütikud rääkisid "Välisilmale", et kõige olulisem on lääne ühtne vastus.

"Kõige olulisem on hoida kokku ja saata jõuline sõnum Lukašenkole ja Putinile, et me hoiame kokku ja koondume partneritena," lausus Poola rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Agnieszka Legucka.

"Praktikas tähendab see Lukašenkole näitamist, et sellisel tegevusel on tagajärjed ja hind. Tuleb teha tööd riikidega, kust põgenikud tulevad, et tagada selle voo peatumine. Tuleb töötada lennufirmadega, kes põgenikke lennutavad, need on Turkish Airlines ja Aeroflot, ning veel rohkem sanktsioone Lukašenko režiimile, et anda sellele sõnumile veenvus," rääkis Saksamaa Marshalli fondi Varssavi büroo direktor Michal Baranowski.

Poola asevälisminister Pawel Jablonski sõnul ei tohi nõustuda sellega, et pingete leevendamiseks võiks leevendada sanktsioone, sest see on see, mida Lukašenko soovib.

"Ta tahab näha, et kui tema lisab survet, siis Euroopa Liit astub sammu tagasi ja loobub sanktsioonidest. See oleks halvim, mis saab juhtuda, sest see näitaks, et tema taktika oligi õige, ta suutis leevendada olukorda ja mõne kuu pärast oleksime tagasi sama taktika juures. Ainus keel, mida sellised diktaatorid mõistavad, on järjekindlus ja seda joont me hoiame," lausus Jablonski.

Euroopa Liit võtab sihikule põgenikke vedavad lennufirmad ja migratsiooni lähteriigid ning inimesed ja organisatsioonid, kes Valgevenes sellist turismi naaberriikide piirile korraldavad. Samuti on piiri taga märatseva diktaatori taltsutamist palutud Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt, kelle enda roll toimuvas võib aga olla hoopistükkis keskne.

"Me teame, et Lukašenko režiim on Putini käpiknukk. Me näeme, et ajal, mil Valgevene-Poola piiril leiavad aset sellised sündmused, kogunevad väed Ukraina piiril ja kõigub gaasi hind. Ma arvan, et me peame punktid ühendama, Venemaa ühendab neid," nentis Baranowski.

"Putin on kaotamas oma positsiooni ja legitiimsust. Kartes seda sisepoliitiliselt, otsib ta teisi kohtasid, kuhu suunata ühiskonna tähelepanu. Sellised kriisid, nagu Ukrainas või gaasi hinnaga seotud probleemid või siinne piirikriis, aitavad tõmmata tähelepanu Venemaalt neile piltidele," leidis Legucka.

Poola-Valgevene piiri lähedal võib näha hulgaliselt politseikontrolle ja militaarmasinaid, piiritsooni ei pääse aga ei ajakirjanikud ega ka näiteks Euroopa Liidu piirivalveamet Frontex. Nagu kriitikud ütlevad, on Poola piir vähemalt lääne poolt kindlalt kinni. Suletus ei aita kaasa rahvusvahelise toetuse koondamisele.

"Väga oluline on teha sellest rahvusvaheline probleem. See ei ole üksnes Poola või Leedu probleem, vaid kogu Euroopa Liidu ja NATO probleem. Ja nad ei ole üksnes vastutavad, vaid neil peab olema sellest kriisist ka hea ülevaade. Me peame olema avatud oma Euroopa kolleegidele nagu näiteks Frontexile või Balti riikidele. Ma tean, et diplomaatilisi kanaleid kasutades konsulteeritakse, aga ma arvan, et me peaksime selles osas tegema rohkem," lausus Legucka.