Naiste ahistamise vastu võidelnud Mikk Pärnitsa Facebooki lehel tuliseks läinud vaidlusele lisas vunki Ülle Madise privaatselt saadetud, kuid saaja poolt avalikustatud selgitus, mis justkui püüaks Peeter Helme kuritegu pehmendada, kirjutab Postimees.

"Kas teie teada heideti Peeter Helmele ette enamat, kui täiskasvanute saidil jälkide mõtete avaldamist? See on jälk ja õudne, mis ta seal purjuspäi kirjutas, ta on karistuse saanud, on täiesti alandlik ja ta kahetseb väga. Üldiselt on lubatud hoida kirjaniku looming ja teod lahus, seda enam, et ainustki last ta kuidagi ega kunagi ohustanud pole," kirjutas Madise.

Peeter Helme aga ei ole avalikult oma tegu kahetsenud, ei alandlikult ega muul moel. Kohtus tunnistas ta küll, et tema käitumine oli arulage ja vastutustundetu, kuid pärast süüdimõistvat otsust teatas ta, et süüdistus oli ebaõiglane ja kohtuotsus naeruväärne.

Õiguskantsler vastas Postimehe palvele selgitamaks Peeter Helmega seotud väljaütlemist, et kõik inimesed, kes laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad, peavad saama karmi karistuse.

"Mida kavalamad on laste ohustajad, seda kavalam ja kindlam peab olema ühiskondlik kaitsemüür, mille moodustavad politsei, prokuratuur, kohus ja ka õiguskantsler ning erasektori lastekaitsjad. Selles pole kõige väiksemat kahtlust," toonitas Madise ja lisas, et laste ja noorte maksimaalse kaitstuse nimel on ta kolleegidega töötanud iga päev ja töötab edasi.

"Tegin vea," tunnistas Madise. "Käisin kahe ajakirjandust käsitleva raamatu autori Andrei Hvostovi ja Peeter Helme vestlust kuulamas, mis oli ühtlasi uue raamatu esitlus. Politsei, prokuratuur ja kohus on oma töö teinud, ma ei soovinud kuriteo hukkamõistetavust vähimalgi määral pisendada."

Paragrahv, mille eest Helme süüdi mõisteti ning mille sisu Madise kommenteeris, kirjeldab kuritegu, ja ühtki õigustust selle toimepanijale Madise kinnitusel ei ole.

"Selgitus aitab ehk mõista, miks kohus isikut reaalselt vangi ei pannud," nentis Madise.

"Kui isik on kuriteos süüdi mõistetud ja peab selle – õiglase – taagaga kogu elu elama, sisuliselt ses asjas karistuse ärakandmist ega kustumist ju pole, siis ma ei pea õigeks lisaks kohtu mõistetud karistusele ka ühiskonnast väljaheitmist," toonitas Madise.

Tema sõnul on oluline, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid ning tal oleks võimalik elada ülejäänud elu ühiskonnas kehtivate reeglite kohaselt.

"Omakohus ei ole õigusriigi põhimõtetega kooskõlas," märkis Madise.

Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta selgitas Postimehele, et õiguskantsleri üks ülesandeid on toetada põhiseaduse mõtte täitmist ning põhiseaduse paragrahv 12 kohaselt ei tohi inimesi kohelda halvemini nende sotsiaalse seisundi tõttu.

"Sinna alla käivad mitmed ühiskonnagrupid, üks neist on inimesed, kes on sooritanud kuriteo ning kelle puhul on ühiskond otsustanud, et ta võib ühiskonna teenimist vabaduses jätkata ehk ta on oma karistuse ära kandnud või kohus on selle ära otsustanud, et ta võib panustada ühiskonna teenimisse näiteks avalikku raamatuesitlust tehes," lausus Pakosta.

Ta rõhutas, et seaduseandja ei ole ilmaasjata seesugust kaitset gruppidele pannud. Inimesed kipuvadki endiseid vange või kurjategijaid halvemini kohtlema, sest tahavad neid täiendavalt karistada. Aga selline tõrjumine ei ole vähemasti avaliku sektori poolt ega tööandjate poolt lubatud peale seadustes toodud erandite, näiteks ei või pedofiil töötada lastega. Ehk õiguskantsler peabki seisma nii laste õiguste eest kui ka ühiskonda lubatud kurjategijate õiguste eest mitte olla tõrjutud. Näiteks nii, et teenida riigikassasse maksutulu raamatute müügiga. See teeb ameti ebapopulaarseks.