Kuna hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja kattuvad osaliselt rahvusraamatukogu omadega, võimaldab asutuste liitmine tagada teenuste järjepidevuse ja jätkustuulikkuse, seisab seadusemuudatuse eelnõus.

Eesti Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets ütles ERR-ile, et ehkki maja töötajatel on asutuse kadumisest emotsionaalselt kahju, siis tegelikult soovivad ka nemad näha võimalusi, kuidas oma teenust muuta inimestele kättesaadavamaks.

Kuna ennekõike teavikute pikaajaline säilitamine ja ringluse korraldamine on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega, tagab muudatus eelnõu kohaselt elanikkonna vajadustega arvestava terviklikuma ja tõhusama väljaannete säilitamise ning kasutajasõbralikuma väljaannete kättesaadavaks tegemise.

Kultuuriministeeriumi eelmisel aastal läbi viidud auditi kohaselt puudub hoiuraamatukogus asutuse toimimseks vajalike tugiteenustega kaetus, rahvusraamatukoguga ühinemisel oleks võimalik tõsta teenuste kvaliteeti ning personali vajaduse vähendamisest saadava raha saaks suunata IT-süsteemide arendamiseks.

Samuti võimaldaks raamatukogude ühendamine puuetega inimestele ligipääsu oluliselt suuremalt hulgale väljaannetele.

Kulli-Kordemets täpsustas, et ehkki juriidiliselt toimub ühinemine hiljemalt järgmise aasta alguseks, siis füüsiliselt jääb hoiuraamatukogu oma kohale Suur-Sõjamäe tänaval veel tõenäoliselt kümneks aastaks.

"Pimedate raamatukogu kolib esimesena, kui valmib rahvusraamatukogu uus maja," rääkis Kulli-Kordemets, lisades et lähiaastatel füüsilist kolimist veel kavas ei ole. "Hoiuraamatukogu on aga plaanitud kolima loodavasse pärandihoidlasse."

Kuna pärandihoidla projekt on praegu takerdunud kohtuvaidlustesse, siis uue maja valmimiseni ning selleni, et ka hoiuraamatukogu füüsiliselt saaks oma tegevuse sinna kolida, kulub Kulli-Kordemetsa hinnangul veel kümmekond aastat.

Rahvusraamatukogu ülesandeks saaks seaduse jõustumise korral üleriigilise vähekasutatavate trükiste hoiukogu moodustamine, teistest Eesti raamatukogudest üleantud kirjanduse sälilitamine ja kättesaadavaks tegemine ning väljaannete vastuvõtmine vahetuskogusse, et neid vahendada teistele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks.

Lisaks peab rahvusraamatukogu pimedatele ja vaegnägijatele ligipääsetavas vormis väljaanded valmistama, komplekteerima, säilitama ja kättesaadavaks tegema.

Näiteks võiks rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR, kuhu laekuvad nii säilituseksemplari seaduse, kui komplekteerimispõhimõtete alusel uued Eesti väljaanded, ka nägemispuudega inimestele mugavamalt nii arvuti- kui ka autoriseeritud töökohtadel ligipääsetavaks teha.