Jõerüüt: Soome sõnumid NATO-teemal on väga selged

Jaak Jõerüüt.
Jaak Jõerüüt. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Soome president ja peaminister märkisid oma uusaastatervitustes ära võimaluse NATO-ga liituda. Eesti endine suusaadik Soomes Jaak Jõerüüt peab sõnumeid väga selgeks ning sisuliselt on soomlased tema sõnul NATO-ga liitumiseks olnud valmis aastaid.

Soome president Sauli Niinistö ütles oma uusaastakõnes, et Soome võib liituda NATO-ga kui riik nii soovib. Peaminister Sanna Marin ütles oma uusaastakõnes samuti, et Soomel on see võimalus olemas. Kas Soomest võiks NATO liige saada, on üks räägitumaid välispoliitilisi teemasid alanud aastal.

Jõerüüt peab presidendi ja peaministri sõnumit väga selgeks ja arusaadavaks. "Teades hästi, kuidas Soome riigitegelased on harjunud aastakümnete jooksul omavahel kokku leppima ei ole see juhus, et peaminister ja president suhteliselt ühel ja samal ajal ütlevad poliitiliselt hästi kuumal teemal selged sõnumit Venemaa poole, Brüsseli poole ja kogu maailmale," rääkis ta.

Soome valitsuse kaks suuremat parteid on NATO-liikmesuse vastu, opositsiooniline Kokoomus seda jällegi pooldab ning põlissoomlased nimetavad end NATO-kriitilistesks.

Viimase uudisena teatasid teisipäeval roheliste eurosaadikud, et NATO-ga liitumise asjaolusid peaks kindlasti vaagima, kuigi seda ei pruugi teha kohe või kiiruga.

See, millal see juhtuda võiks, on Jõerüüdi sõnul pikkade läbirääkimiste küsimus. "Palju olulisem on, mis ajal see [avaldus] soomlastel on praegu tehtud – just sel ajal kui piltlikult öeldes Kremlist on tulnud kõige arusaamatumad ja kõige totramad poliitilis-militaarsed… mitte isegi sõnumid, vaid arusaamatu jama," märkis ta.

"Mis puudutab ajalist dimensiooni, mida see "kohe" ka väljendab, siis sisuliselt on soomlased ammu valmis. Tegelikult algas see protsess märgiliselt siis, kui Elisabeth Rehn, Soome kaitseminister, otsustas Ameerika Ühendriikidest sõjalennukeid tellida," ütles Jõerüüt. Rehn oli kaitseministrina ametis 1990. aastate alguses.

Rootsi pole Jõerüüdi sõnul NATO-ga liikmelisuse arutamisest huvitatud lähtuvalt oma ajaloolisest taustast ning on selliste sõnumitega ettevaatlikum. Ühtlasi ei jaga nad Venemaaga pikka piiri, nagu Soome.

"Samal ajal muidugi rahvusvahelise olukorra muutumine ehmatas neid umbes kümmekond aastat tagasi, kui väga alla läinud kaitsekulutusi hakati uuesti üles pumpama. Nii et Rootsi on mingil määral siiski kurssi muutnud," sõnas Jõerüüt.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: