Selles populaarteaduslikus lühiartiklis, mis baseerub siinkirjutaja jt teadlaste uuringutel¹ teeb autor lühikokkuvõte Kremli loodud ja levitatud strateegilist narratiividest COVID-19 ajal, mis olid suunatud lääne sihtauditooriumile.

Märkimisväärne on asjaolu, et koroonapandeemia ajal on ohtralt levinud erinevad vandenõuteooriad, libauudised ning narratiivid, mis on seotud nt vaktsineerimise, vaktsiinide ja pandeemia temaatikaga (nt kriisi teemalised) jne. 

COVID-19 kui võimalus

Hiinast 2019 aasta lõpus alguse saanud koroonapandeemia sai globaalseks probleemiks 2020. aastal. Sellest on saanud inimkonna jaoks ilmselt kõige suurem väljakutse pärast Teist maailmasõda ja koroonaviirusest tingitud kriis on näidanud, et tänapäeva maailmas on terve hulk erinevaid ohte, mille iseloom võib olla hübriidne ja mille mõju julgeolekule on raskesti tajutav, kuid see mõju võib olla suur ning isegi lausa laastav.

Mitmed riigid on üritanud ära kasutada koroonaajastut selleks, et saavutada oma geopoliitilisi eesmärke. Revisionistlikud jõud (sh Hiina, Venemaa), mille peamine soov on jõudude vahekorra ja olemasolevat julgeoleku arhitektuuri muutmine, on teinud koroonaviirusest mõjutustegevuse relva.

Kuna rahvusvahelise kogukonna koostöö koroonakriisi aja alguses polnud kõige tõhusam, siis Venemaa, Hiina ja teised üritasidki enda rahvusvahelist positsiooni tugevdada, püüdes tekkinud kriisiolukorda kasutada oma mõjuvõimu suurendamiseks.

Nii Hiina Rahvavabariigi kui ka Venemaa Föderatsiooni korraldatud infokampaaniate ja mõjutustegevuse põhieesmärk on läänt mõjutada, lõhkuda selle ühtsust ning institutsioone nagu Euroopa Liit ja NATO (Mölder, Sazonov 2020a: 36).

Kreml loob uusi ja kasutab juba olemasolevaid ülalmainitud teemadega (nt vaktsineerimine, sõjalised õppused Zapad-2013, Zapad-2017, Zapad-2021 jne) seotud hirme, paisates vandenõusid (vt vandenõulisest mõtteviisist Venemaal – Yablokov 2018) ja hirmunarratiive peavoolu ning sotsiaalmeedia kanalitesse (vt nt Mölder, Sazonov 2020b; Ventsel et al. 2021).

Muu hulgas püüab Moskva mõjutada sihtauditooriumit külvates paanikat, usaldamatust, trotsi ning suurendada poliitilist, majanduslikku jms lõhet EL-is sisemiselt ja ka EL-i ja USA vahel.

Üheks Moskva eesmärgiks ongi kujundada avalikku arvamust endale kasulikus suunas, üritada mõjutada ja ära kasutada lääne ühiskondades kasvavaid populistlikke liikumisi ja trende (Mölder, Sazonov 2020: 84).

Strateegilised narratiivid kui pehme jõud ja infosõja instrument

Strateegilised narratiivid on infosõjas väga oluline instrument. Mis on strateegilised narratiivid? Nagu Andreas Antoniades, Alister Miskimmon ja Ben O'Loughlin (2010: 5) on väitnud:

"Strateegilised narratiivid on sündmuste ja identiteetide jada esitused, kommunikatiivne vahend, mille kaudu poliitiline eliit püüab anda minevikule, olevikule ja tulevikule sihikindlat tähendust, et saavutada poliitilisi eesmärke".

Laura Roselle, Alister Miskimmon and Ben O'Loughlin väidavad:

"21. sajandil tähendabki pehme jõud strateegilist narratiivi. Strateegiline narratiiv sai alguse lähtekohast, mis sarnaneb Nye 1990. aasta ideega, mille aluseks on fundamentaalsete muutuste mõistmine rahvusvahelises süsteemis ja küsimus, kuidas oleks kõige parem rahvusvahelisi suhteid mõjutada. Strateegiline narratiiv toob meid taas nende teemadeni, mis on rahvusvahelistes suhetes kesksed, paneb küsima, millised veenmise ja mõjutamise viisid, meetodid toimivad erinevates tingimustes kõige edukamalt, ning keskenduma nendele kommunikatsiooni tingimustele, mis on põhjapanevalt muutunud sellest ajast, kui Nye avaldas 1990. aastal oma murrangulise artikli" (Roselle et al. 2014: 71; Roselle et al. 2021: 15).

Miskimmon, O'Loughlin ja Roselle väidavad samuti, et strateegilised narratiivid võivad mõjutada:

• rahvusvahelist süsteemi, mis väljendab seda, kuidas poliitiline toimija kujundab arusaamu rahvusvaheliste suhete korraldusest;
• poliitikat, näiteks poliitiliste osalejate soov mõjutada rahvusvahelisi läbirääkimisi või hoopis sekkuda pooltevahelistesse vaidlustesse sõjaliste konfliktide juhtimisel;
• identiteeti – teisisõnu, see tähendab seda, kuidas poliitilised tegutsejad soovivad oma identiteeti rahvusvahelistes suhetes projitseerida (Miskimmon et al 2013).

Seega, kui poliitilised toimijad suudavad joondada (nt rahvusvahelise) süsteemi, poliitika ning identiteedi narratiivid vastavaks nende endi püstitatud strateegilistele suunitlustele ja eesmärkidele, sel juhul seda suuremaks saab nende jaoks võimalus suurendada oma mõjuvõimu rahvusvahelisel areenil (Miskimmon et al 2018: 3).

Kremli strateegilised narratiivid lääne vastu

Kremli poolt loodud ja levitatud strateegilised narratiivid (vt nt Hinck et al 2018; Szostek 2017) kirjeldavad Euroopa Liitu ja läänt kui ebaõnnestujaid, nende demokraatlikke institutsioone näidatakse kui midagi korrumpeerunut, mis vajab tugevat reformimist (Mölder, Sazonov 2020a: 87). 

Venemaa Föderatsiooni loodud ja levitatud strateegilised narratiivid on suunatud erinevatele sihtrühmadele, nende hulka kuuluvad mh USA-vastased grupid ja muud liikumised. Luues ja levitades strateegilisi narratiive kasutatakse ära populistlikke poliitilisi liikumisi ja ka poliitikuid (nii vasak- kui ka parempoolsest tiivast).

Venemaa üritab avaldada mõju postsovetlikule ruumile, kuid üritab kujundada arvamusi ka väljaspool postsovetlikku ruumi. Selle tarbeks luuakse erinevaid strateegilisi narratiive, mis võimendaksid või kujundaksid arusaamu maailmast ja poliitilisi eelistusi kooskõlas Venemaa Föderatsiooni välispoliitiliste eesmärkidega.

Strateegilised narratiivid rahvusvahelise süsteemi kohta, mida Venemaa Föderatsioon levitab, kirjeldavad läänemaailma koos selle institutsiooniga kui kahanevat ja allakäivat jõudu (Mölder Sazonov 2020b: 201-202).

Kremli loodud strateegilised poliitilised strateegilised narratiivid näitavad Venemaa Föderatsiooni rolli väga olulise konservatiivsete väärtuste kandjana ja kaitsjana, kes päästab maailma alla käivas läänes levinud liberaalse ideoloogia mõjudest (Laruelle, Radvanyi 2018: 126).

Kuna Venemaa üheks peamiseks vastaseks on USA, siis püüab Moskva kujutada USA-d kui sellist jõudu, mis pidevalt rikub rahvusvahelise õigust ja selle norme. Samal ajal soovib Kreml luua uut maailmakorda, kus lääs peaks jagunema erinevateks mõjusfäärideks, mis ei ole kuidagi kooskõlas EL-i ja USA poliitiliste suunitlustega.

Kremli edastavad narratiivid näitavad läänemaailma institutsioone korrumpeerunud ja reformimist vajavatena, mistõttu Venemaa Föderatsioon toetab teisi ehk alternatiivseid koostööformaate läänega.

Eestit ning teisi Balti riike, mis on osa läänemaailmast, kirjeldatakse Kremli-meelses meedias kui lääne vaest perifeeriat, mis on uute peremeeste poolt hüljatud ja mis asub silmitsi suure majanduslangusega, sotsiaalse ja demograafilise kriisiga (vt Mölder, Sazonov 2020b).

Narratiivid ja teemad, millega üritatakse EL-i (sh Baltimaid) mõjutada

Allpool on mainitud vaid mõned välja valitud näited teemadest ja narratiividest (mis on osa suurematest strateegilistest narratiividest), mida Kreml ja Kremli-meelsed kanalid kasutavad oma infomõjutustegevuses, näiteks poliitilised ja majanduslikud narratiivid, narratiivid rahvusvahelise süsteemi kohta ning identiteediga seotud narratiivid.

Näide 1. EL-i vastased narratiivid ja teemad (poliitika ja majandus)

Venemaa Föderatsiooni desinformatsioonitegevuse üheks oluliseks eesmärgiks on hirmukultuuri loomine ja levitamine Balti riikides kuid ka laiemalt kogu EL-is ja läänes (vt nt Ventsel et al 2018). Sageli on selle keskmes majanduslanguse ja kriisi teemad ning Balti riikide ajalise demograafilise olukorra halvenemine, samuti narratiivid Balti riikide puudulikust valmisolekust COVID-19 pandeemiaks ja nende väga nõrk haldussuutlikkus COVID-19 leviku tõkestamiseks (Mölder, Sazonov 2020b).

Kremli levitatud teemades ja narratiivides kritiseeritakse mh ka Euroopa Liidu tegevust koroonakriisi ajal, tuues muu seas välja Balti riikide vale strateegilise valiku Euroopa Liiduga ühinemisel.

Näiteks 2020. aasta esimese koroonalaine ajal edastasid Kremli-meelsed kanalid aktiivselt erinevaid Euroopa-vastaseid meeleolusid ja hirme seoses koroonaviirusega ning selle mõjuga EL-ile, EL-i riikide majandusele, sotsiaalsfäärile, poliitikale, tervishoiule, julgeolekule jne.

Muuhulgas levitati ka mitmeid teemasid, näiteks et Euroopa Liit ei aita Balti riike kriisi ajal ja et COVID-19 hävitas väidetavalt Euroopa Liidu ühtsuse (vt nt Pjatrinis 2020; Armazanova 2020) või et Balti riikide majandused varisevad kokku (vt nt Kruglei 2020).

Näide 2. Russofoobia

Identiteedi teemaga seotud russofoobia teemat on tugevalt rõhutanud Kreml ja Kremli-meelsed kanalid, mille kohaselt kahtlustatakse kõiki (poliitilisi) jõude ja isikuid, kes ei kiida heaks Venemaa Föderatsiooni ja Putini režiimi ametlikku poliitikat, venevastaste meeleolude ehk russofoobia levitamises (vt nt Ventsel, Sazonov 2018).

Narratiivid russofoobiast koroonapandeemia ajal ei kadunud ega vähenenud üldse (vt nt Nikolajev 2020; Baburin 2020; Vinnikov, 2020). Nii hirmutab venekeelset publikut Balti riikides traditsiooniliselt russofoobia ja diskrimineerimise leviku idee. Seda propagandamotiivi on väga sageli kasutatud juba aastakümneid Balti riikide (laiemalt kogu lääne) vastase infosõja strateegias.

Näide 3. Pandeemiat pole olemas, see on väljamõeldis, vaktsiinid on ohtlikud ja kahjulikud

Levivad ka erinevad vandenõuteooriad ja sageli kasutatakse neid manipulatsioonide eesmärkidel, mh teevad seda ka Kremli-meelsed kanalid. Nad on kasutanud (või loonud) näiteks loo sellest, et COVID-19 on puhas bluff, väljamõeldis ja teatud lääne jõudude organiseeritud pandeemia, mis on kasulik suurtele meditsiini ja farmatseutilistele ettevõttele.

Lisaks väidetakse, et COVID-19 ongi loodud selleks, et selle abil lääne demokraatlikes riikides saaks kehtestada autoritaarse kontrolli inimeste üle, kärpida nende õigusi, vabadusi. Väidetakse ka, et inimesi vaktsineeritakse kahtlaste ja lausa väga kahjulike ainetega, mis üldse ei kaitse, vaid hoopis põhjustavad tõsiseid kõrvalmõjusid ning kahjustavad tervist (EUvsDisinfo 2021).

Kokkuvõtte asemel

Eelnevat kokku võttes võib järeldada, et Venemaa Föderatsiooni levitavate (strateegiliste) narratiivide peamisteks eesmärkideks läänes on tekitada maksimaalset kahju EL-ile, USA-le, tekitada ja võimalusel suurendada lõhet EL-i ja USA vahel ning samuti luua segadust, ebausaldust ning pingeid Euroopa Liidu sees. Eesmärk diskrediteerida kääne demokraatiat, selle institutsioone, väärtusi. Seega on lääne demokraatlike aluste kahjustamine on üks peamisi eesmärke.

¹ Avaldatud Kaitseväe Akadeemia projekti 253 (O-014) "Strateegiline narratiiv julgeolekudilemma kujundajana (8.03.2019–31.01.2023)" raames. Kasutatud on materjale V. Sazonovi ja H. Mölderi ühistest uurimustest – Mölder, Sazonov 2020, a,b. Kommentaar ilmus esmakordselt lühendatud versioonis Eesti NATO Ühingu koduleheküljel.

Kirjandus

• Antoniades, A. et al 2010. Great Power Politics and Strategic Narratives. Global Political Economy. Centre for Global Political Economy University of Sussex Brighton, United Kingdom
• EUvsDisnfo 2021. DISINFO: COVID-19 PANDEMIC SERVES THE AGENDA OF AUTHORITARIAN CONTROL OVER DEMOCRATIC COUNTRIES, https://euvsdisinfo.eu/report/covid-19-pandemic-serves-the-agenda-of-authoritarian-control-over-democratic-countries (30.12.2021)
• Hinck, R. S.; Kluver, R.; Cooley, S. 2018. Russia re-envisions the world: strategic narratives in Russian broadcast and news media during 2015. Russian Journal of Communication 10(1), 21–37.
• Laruelle, M.; Radvanyi, J. 2018 Understanding Russia: The Challenges of Transformation. Rowman and Littlefield Publishers.
• Miskimmon, A.; O'Loughlin, B.; Roselle, L. 2013. Strategic Narratives: Communication Power and the New World Order. Routledge.
• Miskimmon, A.; O'Loughlin, B.; Roselle, L. (eds). 2018. Forging the World. Strategic Narratives and International Relations. University of Michigan Press.
• Mölder, H. & Sazonov, V. 2020. Kremlin Information Campaign in the Baltic States During the COVID-19 Pandemic Escalation of Spring 2020, Modern Management Revue XXV, 27:4, 83−97.
• Mölder, H. & Sazonov, V. 2020a. The Kremlin's Strategic Narratives on the Baltic States During the COVID-19 Crisis. Bellona Qarterly 4, 35–54.
• Mölder, H.; Sazonov, V. 2020b. Venemaa strateegilised narratiivid Balti riikidele suunatud mõjutustegevuses COVID-19 kriisi ajal. Sõjateadlane 14, 197−225.
• Roselle, L.; Miskimmon, A.; O'Loughlin, B. 2014. Strategic narrative: A new means to understand soft power. Media, War & Conflict 7(1), 70–84.
• Roselle, L.; Miskimmon, A.; O'Loughlin, B. 2021. Strateegiline narratiiv: pehme jõu uus käsitlus. Sõjateadlane 17, 13-32.
• Szostek, J. 2017. The Power and Limits of Russia's Strategic Narrative in Ukraine: The Role of Linkage. Perspectives on Politics 15(2), 379–395.
• Ventsel, A.; Sazonov, V. 2018. russofoobia mobiliseeriv jõud. Postimees, 26. juuni 2018, https://arvamus.postimees.ee/4509822/andreas-ventsel-ja-vladimir-sazonov-russofoobia-mobiliseeriv-joud (4.1.2022)
• Ventsel, A., Hansson, S., Madisson, M.-L., Sazonov, V. 2018). Hirmu mehhanismid strateegilistes narratiivides õppuse Zapad 2017 näitel. Sõjateadlane 8, 103-127.
• Ventsel, A.; Hansson, S.; Madisson, M.-L.; Sazonov, V. 2021. Discourse of fear in strategic narratives: The case of Russia's Zapad war games. Media War & Conflict 14/1, 21−39.
• Yablokov, I. 2018. Fortress Russia. Conspiracy Theories in Post-Soviet Russia, Cambridge: Polity Press.

Venekeelsed allikad

• Армазанова, Т. 2020. Коронавирус разделяет Евросоюз, Inosmi.ru, 31.3.2020, https://inosmi.ru/politic/20200331/247165844.html (17.9.2020)
• Бабурин, Р. 2020. Даже во время эпидемии страны Балтии верны русофобии. Ритм Евразии, 6.4.2020, https://www.ritmeurasia.org/news--2020-04-06--dazhe-vo-vremja-epidemii-strany-baltii-verny-rusofobii-48323 (8.5.2021).
• Винников, А. 2020. Коронавирус подарил Прибалтике новый повод для русофобии. Взгляд. Деловая Газета, 7.4.202, https://vz.ru/world/2020/4/7/1032712.html (13.5.2020)
• Круглей, И. 2020. Коронавирус "схлопнул" Шенген: куда теперь податься прибалтийским гастарбайтерам. Baltnews 1.4.2020, https://lv.baltnews.com/ekonomika_online_ novosti/20200401/1023795618/Koronavirus-skhlopnul-Shengen-kuda-teper-podatsya-pribaltiyskim-gastarbayteram.html (30.12.2021).
• Николаев, Н. 2020. Коронавирус головного мозга: русофобов Эстонии оскорбила помощь Москвы. 11.4.2020, RadioSputnik, https://radiosputnik.ria.ru/20200411/1569849152.html (11.9.2020).
• Пятринис, А. 2020. Захват ЕС. Как коронавирус убил единую Европу и показал, кто есть. Sputnik.ru, 21.3.2020 https://lt.sputniknews.ru/columnists/20200321/11659770/Zakhvat-ES-Kak-koronavirusubil-edinuyu-Evropu-i-pokazal-kto-est-kto.html (21.11.2021).