"See on olukord, kus Eesti, tehes koostööd samameelsete riikidega, peaks viivitusteta käivitama NATO artikkel 4 konsultatsioonid. See on automaatne mehhanism, mis asetab kogu toimuva läbirääkimiste kaskaadi meie ja eriti meie liitlaste jaoks teise perspektiivi," kirjutas Reinsalu.

NATO alusdokumendiks oleva Põhja-Atlandi lepingu 4. artikli kohaselt konsulteerivad lepinguosalised omavahel, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

"Artikkel 4 konsultatsioonide puhul peaksime esitama oma ettepanekud liitlastele julgeolekuolukorra parandamiseks. Esiteks, liitlaste sõjalise kohaloleku suurendamine Balti-Poola ruumis, teiseks Balti-Poola kaitseplaanide revideerimine ning kolmandaks, NATO peab lükkama Venemaa ultimaatumi vormis esitatud lepingu projekti selgesõnaliselt ja täies mahus tagasi," sõnas Reinsalu.

"Meie elulised julgeolekuhuvid on praegu ohustatud rohkem, kui kunagi varem pärast meie liitumist NATO-ga ja meil on vaja see selgelt argumenteeritult ja häälekalt välja öelda," lisas Reinsalu.

Passiivsuse korral võib Reinsalu hinnangul tekkida oht nii-öelda vaikiva Jalta leppe tekkimiseks.

"Tegemist ei ole tavapärase diplomaatilise konfliktsituatsiooniga riikide vahel, vaid meie tuumariigist naaberriigiga, kes ähvardab ultimatiivselt sõjalise jõu kasutamisega, kui NATO-t sisuliselt ei demonteerita Ida-Euroopas," märkis Reinsalu.

Venemaa suuremahulise uue sõjategevuse heidutamiseks Ukrainas tuleks Reinsalu sõnul kehtestada Venemaale sanktsioonid.

Reinsalu sõnul on Venemaa esitatud ultimaatumite tõttu julgeolekukriisis kogu Euroopa.