Kallas: liitlased ei alahinda Venemaad
Peaminister Kaja Kallase sõnul on olukord Ukrainas murettekitav ning Venemaa nõudmistega NATO-le ei tohi kaasa minna. Liitlased näevad erinevalt Krimmi okupeerimise ajast seda selgemalt ja ei alahinda olukorda, rääkis Kallas ETV pikas intervjuus Andres Kuusele.
Kallase sõnul on Reformierakonna reitingule mõjunud otsus riik lahti hoida. Kriisis valitsemine ja vastutuse kandmine on keerulisem kui opositsioonis olemine, märkis ta.
Rohepöördest rääkides sõnas Kallas, et Eesti ettevõtete eeliseks on innovaatilisus. "Rohepöörde eesmärk on ikkagi jätkuv majanduskasv, nii et ta tooks kaasa ka inimeste heaolu ilma, et looduskeskkonnale tehtaks haiget. Me peamegi vaatama, kuidas me seda saavutame. Kõik need sammud on olulised, investeeringud energiasse, investeeringud energiasäästu, ka keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogiatesse," rääkis ta.
Eesti ettevõtted mõtlevad peaministri sõnul sageli tehnoloogia arenguga kaasa ja tahavad olla esimesed keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkujad, kuna tarbijad seda soovivad.
Kallas märkis, et ka noorte ja õpilasfirmade toodang on suuresti loodussäästlikele toodetele keskenduv. "Noored juba mõtlevad selle peale ja see tulebki alt poolt üles, sest tarbija soovib rohkem loodust säästa ja keskkonnasäästlikumalt käituda ja sellega tulevad kaasa pangad, finantseerimisasutused. Juba öeldakse, et laenud, kapitali kaasamine läheb kallimaks saastavamatele tootmistele ja kõigile ettevõtetele, kes sellele juba praegu mõtlevad, toob see kaasa eelise," rääkis ta.
Venemaa tegevus on murettekitav
Kallase sõnul on Venemaa puhul oluline, et kõik näeksid ohupilti ühte moodi. "Nii mitmedki NATO ja Euroopa Liidu liitlased on tunnistanud, et kui Venemaa ründas Krimmi, Ukrainat esimest korda, siis nad alahindasid tegelikult seda situatsiooni ja võib-olla ka Donbassi puhul. Aga praegu seda situatsiooni ei alahinnata ja kõik on tegelikult mures," ütles ta.
"NATO ega Lääs ei pea Venemaaga läbirääkimisi. Jutt on ikka dialoogist või kahekõnest, et hoida diplomaatilist suhtlust, aga mitte läbirääkimisi. Neid absurdseid tingimusi ei ole võimalik läbi rääkida," sõnas peaminister.
"Kõik need nõudmised, mis on olnud ja järjepidevalt on – vabastada Krimm, anda tagasi Donbass ja kõik see piirkond. Aga kogu see olukord on väga murettekitav. Venemaa vägede koondumine Ukraina ümber ja kõik lisatingimused, mis on seal täidetud, viitab väga halvale olukorrale," ütles Kallas.
Kallase sõnul on NATO pidevalt tahtnud pidada Venemaaga nõukogu, millest viimane on keeldunud. Nüüd on nad aga ühe laua taga. "Läbirääkimiste taktika tundub tõesti Venemaal olevat see, et kõige pealt tekitan ise probleemi ja siis kangelaslikult pakun, et lahendan selle probleemi teie jaoks. Sellega ei tohi kaasa minna. Kui sa teed sammukese diktaatori suunas, siis lootus, et tema teeb sammukese tagasi ei ole mõistlik, sead ruumi ei tohiks kindlasti anda," ütles ta.
Relvaabi lubamise osas Ukrainale märkis Kallas, et Ukraina on keerulises olukorras ja Eesti kaitse algab praegu nii Valgevene kui Ukraina piiri pealt. "Kui me saame Ukrainat aidata, siis peame seda tegema muul moel, kui ainult sõnaga. Me oleme Ukrainat aidanud kõikvõimalikel viisidel siiamaani ja teeme seda ka edaspidi. Ma arvan, et see on meie julgeoleku huvides samamoodi," sõnas ta.
Soome presidendi ja peaministri avaldustest võimaliku NATO-ga liitumise osas märkis Kallas, et nad on Venemaa naabrid ning saavad seda otsust teha ainult ise ning Venemaa ei saa seda ette kirjutada.
"Eesti julgeolek hetkel ohus ei ole, aga kõik mis toimub Ukrainas – ei saa öelda, et see meid ei mõjutaks, sest see on väga lähedal. Venemaa on meie naaber samamoodi ja kui Venemaa käitub agressiivsemalt kui kunagi varem, siis see on midagi, mida peame arvesse võtma ka oma samme planeerides," ütles ta.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: Intervjueeris Andres Kuusk