Lätlased plaanivad Riia kesklinna liiklust põhjalikult muuta
Läti jätkab alanud aastal taasiseseisvumise aja suurimaid tee-ehitusprojekte ja investeerib ühistransporti. Pealinna Riiat ja selle lähiümbrust hakkavad aasta teises pooles teenindama uued elektrirongid.
Riia kesklinn muutub – Rail Balticu ehituse tõttu, aga nii Riia linnavalitsus kui ka Läti valitsus soovivad seal piirata liiklust, vältimaks ummikuid ja vähendamaks heitgaase. Võimalik, et juba mõne aasta pärast tuleb erasõidukite omanikel hakata tipptunnil Riia kesklinna sõitmise eest maksma.
Et aga neid muudatusi teha, tuleb ümber või täpsemalt alles korralikult välja ehitada Riia ümbersõiduteed ja viia omavahel kooskõlla ühistranspordiliiklus. Kogu ühisveo selgrooks muutub raudtee ja kõik muu hakkab toimima ümber selle.
Sisse viiakse ühtne piletisüsteem, et rongiga tööle sõitjad ei peaks bussis või trammis enam uut piletit ostma. Ühtlustatakse rongide ja linnatranspordi marsruudid ja graafikud. Lõpuks ometi hakatakse välja vahetama vanu ronge. Tänavu peaks Läti saama 16 uut elektrirongi, mis hakkavad teenindama Riiat ja selle ümbrust.
"Esmalt saabub katserong, mida testitakse ja sertifitseeritakse. Ülejäänud ronge on oodata aasta teises pooles," ütles Läti transpordiminister Talis Linkaits.
Ja taas tuleb tunnustada lätlaste oskust ära kasutada Rail Balticu projekti, rahvusvahelist raha, enda investeeringut ja ka erasektori panust, sest alanud on ka kauaoodatud Kekava ümbersõidu ehitus.
Koostamisel on Bauska ja Iecava ümbersõidu projekt. Needki saavad olema – nagu ka Kekava – PPP projektid, kuhu kaasatakse ka erakapitali. Samas on Läti juhid kinnitanud, et tasulisi teid riigis ei tule.
"Läinud aasta oli meie jaoks taristu arendamise aasta, mil pöörasime peatähelepanu teedevõrgu korrastamisele. See kujunes kogu taasiseseisvunud Läti ajaloos üheks edukamaks hooajaks," märkis Linkaits.
Läti pole kunagi nii palju maanteid remontinud või ehitanud kui lõppenud aastal. Korda sai üle 1300 kilomeetri teid, korraga oli töös üle 200 objekti, millest 162 sai lõpuni valmis. Ehitati või remonditi ligi 30 silda.
See kõik on osa ambitsioonikast teedevõrgu arengukavast kuni 2040.aastani. Regionaalteede arenguks on heaks kiidetud eraldi seitsme aasta kava. Ja nende puhul on viimase viie aasta areng samuti tuntav – kui 2016. aastal oli heas või väga heas korras vaid kolmandik regionaalteid, siis nüüd juba ligi 60 protsenti.
Toimetaja: Marko Tooming