Kuigi meie e-riigi saavutuste üle muljetatakse praegu ja ka edaspidi erinevates riikides ning suurematel kohtumistel, siis eestlaste jaoks on e-riik saanud rutiiniks ning meile endile ei ole see enam eriline. Mugavustsoonis ei toimu arengut, äkki on aeg leida meie enda jaoks uus e-väljund?

Eesti on demokraatlik vabariik. Rahval on õigus valida endale esindajad ning läbi selle juhtida omavalitsust ja riiki. Juba 2005. aastal said eestlased esimest korda valida kohalike omavalitsuste valimistel läbi interneti. Praegune süsteem on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga innovaatiline ja mugav, aga kuna oleme suutnud end ehitada praegusele tasemele, siis suudame areneda ka edasi.

Meie võimuses on olla maailmas digiteemade eestvedajad, peame seda teadvustama ja suunama ressursse IT-sektorisse, et ka edaspidi millegi uuega välja tulla. Järgmiseks sammuks ongi võimaldada inimestel valida ka läbi mobiiltelefonide ja nutiseadmete.

Kui mõtelda, mis paneb tänapäeval kiire elutempoga inimese valima minema? Kindlasti on võtmesõnadeks mugavus, lihtsus ja kasutajasõbralikkus. Teise linna otsa valimisjaoskonda sõitmine on aina rohkemate inimeste jaoks ebaatraktiivne valik. M-valimiste (mobiiltelefoni abil hääletamise) eelised on näiteks seadmete rohkus ja valimiste piiriks saab praktiliselt olema ainult leviulatus.

Juba 2020. aasta esimeses pooles leidsid riigi valimisteenistus ja Riigi Infosüsteemide Amet, et meil tegelikult on olemas tehniline võimekus viia läbi nutiseadmetega hääletamine. Sellel on muidugi veel mõned turvariskid ning süsteemid vajavad arendustöid, kuid siiski anti ideele roheline tuli, mis on äärmiselt positiivne. Loomulikult kuluks riskide eemaldamiseks ja platvormi väljatöötamiseks finants- ja inimressurssi, aga inimeste turvaline mugavus käsikäes demokraatia rakendamisega vajabki tööd.

Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe kirjutas ERR-i portaalis ilmunud kommentaaris "Kas Eesti on m-hääletamiseks valmis?":

"Nutiseadmete kasutamine on üldises kasvutrendis ja seetõttu võiks e-hääletaminegi olla peagi sealmaal, kus inimesed saaksid oma hääle anda turvaliselt mobiilsete vahenditega. Lisaks on ka nutitelefonide ja tahvelarvutite turvalisus muutunud laua- ja sülearvutitega üha sarnasemaks, mistõttu ei erine turvalisuse aspektist nutiseadmega hääletamine arvutiga hääle andmisest."

Nutiseadmetele on usaldatud võimalus teha väga suurte summade ulatuses makseid, allkirjastada lepinguid ja omada suurt kaalu isikutuvastamisel. Järgmine loogiline samm olekski see, et nende võimaluste juurde kuuluksid ka valimised.

Pidevalt inimestel taskus olevate nutiseadmete kaudu oleksid valimised kättesaadavamad ja mugavamad noortele, aktiivse elurütmiga inimestele, puuetega inimestele ja välismaal viibivatele kodanikele.

M-valimised tooksid valimised tugevamalt päevakorda, tõuseksid esile sotsiaalmeedias ning see kõik tõstaks suure tõenäosusega ka valimisaktiivsust. Näiteks Chicago ülikooli uuringu kohaselt tõstis esmakordselt 2018. aastal kasutusele võetud mobiilne hääletamine West Virginia osariigis valimisaktiivsust ligi viis protsenti.

2003. aastal ei uskunud enamus inimesi, et elektrooniline hääletamine on üldse kuidagi või kunagi võimalik, kuid nüüd on see meie elude lahutamatu ja elementaarne osa, muutudes iga valimisperioodi jooksul aina kaalukamaks. Äkki läheb ka seekord sarnaselt, inimesed võtavad vastu uue, elumuutva võimaluse ja 2023. aastal on inimeste kahtlustest olenemata meil võimalus oma nutiseadmes hääletada.

Tükk tööd on meil veel ees, näiteks tuleb üle vaadata seadusandlus ja välja töötada ühine platvorm, mis toimiks enamikel seadmetel. Sealjuures hoolimata operatsioonisüsteemidel esinevatest turvariskidest ja -aukudest. See kõik on tehtav, M-valimisi tuleb toetada ja neisse uskuda.

Meie oleme elektroonilise demokraatia vundament, meil on võimalused ja kujutlusvõime jõudmiseks selleni, et Eesti inimesed saaksid valida läbi nutiseadme kasvõi rannas päevitades või mägedes matkates. Viime demokraatia ja valimised kõigini!