Eesti piirkonda tavapärased ründedroonid ei sobi
Tuleviku relvad - nähtamatud ründedroonid - on juba praegu külvanud kaost mitmeski pingekoldes ning peagi on need laialdaselt kasutusel USA, Venemaa, Iisraeli ja Hiina relvajõududes. Nende kiirus ja võimekus lahinguvälja valitseda võib mõjutada konflikte ka meie piirkonnas, ennustavad eksperdid.
Mägi-Karabahhi sõjast levisid Aserbaidžaani avaldatud videod droonirünnakutest 2020. aasta sügisel. Kasutati Türgi ründedroone Bayraktar, mida on ühel korral Donbassis kasutanud ka Ukraina väed, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ukraina relvajõud on soetanud kõigepealt kuus - ühe üksuse Bayraktar TB2 droone Türgilt. /.../ Poola esimese NATO riigina, kes soetas neli üksust, milles igaühes on kuus drooni. /.../ Huvi on üles näidanud ka Leedu ja Läti, kuid pole teada, et nad midagi oleks otsustanud," rääkis kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.
Kuid see pole võitmatu relv. "Mägi-Karabahh ei ole hea näide, kuna armeenlastel ei olnud väga tugevat õhutõrjet, et segada neid droone. Võib-olla parem näide Bayraktari kasutusest on Alžeeria, kus venelased on mitu tükki alla lasknud, tuvastanud," selgitas Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu liige, reservohvitser Sten Reimann.
Eesti vaatlusdrooni arendamise juures olnud Reimann ütles, et pärast Krimmi annekteerimist arendavad suurriigid uue põlvkonna mehitamata lennukeid.
Need on niinimetatud low-observable ehk nähtamatud UAV-d, mis kannavad rohkem relvi ja sensoreid. Nende kaal on tonn kuni paarkümmend tonni. Eesti operatsoioonipiirkonda tavapärased droonid nagu Bayraktar, Predator või Reaper ei sobi.
"Sellises operatsiooniruumis, kus meie oleme, peaks olema ründedroonid sellised, mis on raskesti tuvastatavad ehk need ei saa olla konventsionaalse kerelahendusega, tavaliste materjalidega. Nende radarisignaali jälg peab olema võimalikult väike, kuumusjälg peab olema võimalikult väike," selgitas Reimann.
Selliseid droone turul palju ei pakuta. Ameerika Ühendriikide Avenger on üks näide.
Hiina, Iisrael ja Venemaa arendavad samuti ründedroone.
"Vene Föderatsioon on low-observable UAV-sid viimastel aastatel välja arendanud üsna jõudsalt. Tasub vaadata sellist Suhhoi UAV-d nagu Ohhotnik," ütles Reimann.
"Kõige varem võiksid Venemaa relvajõud kasutusse saada Suhhoi 70 Ohhotnik nimega vargdrooni, mis on stealth-tehnoloogiaga, võib-olla kolme aasta pärast," rääkis Stoicescu.
Eesti kaitsevägi ja siin viibivad liitlased kasutavad Eestis ainult vaatlusdroone. 2020. aasta suvel tõi USA ajutiselt Ämarisse oma drooni MQ-9 Reaper, kuniks selle baaslennuväljal Poolas oli lennurada remondis.
Toimetaja: Merili Nael