ERR Ida-Ukrainas: rindejoone ääres kasvab põlvkond, kes sõjaga harjunud

Foto: ERR

Sõda Ida-Ukrainas kestab juba kaheksandat aastat ning rindejoone mõlemal poolel sirgub uus põlvkond, kes on sõjaga harjunud. Nädala Ukrainas veetnud ERR-i korrespondent Anton Aleksejev ja operaator Kristjan Svirgsten võtsid "Välisilmas" kokku, mida inimesed sõjapiirkonnas on neile rääkinud.

Ukraina sõjaväel rohkem kui kümme Türgi ründedrooni Bayraktar-TB2 ja neid hangitakse juurde. Kuigi Donbassis võivad lennata ainult OSCE vaatlusdroonid, kasutas Ukraina sõjavägi ühe sihtmärgi hävitamiseks Bayraktari. Venemaal tekitas see skandaali, president Vladimir Putin kutris sellest ka Saksa kantslerile Angela Merkelile.

Ründedrooni kutsus appi 93. brigaadi ülem kolonel Dmõtro Brižinski. Tema sõnul valikut tal ei olnud.

"Vastane kasutas raskekahurväge, täpsemalt 122-millimeetriseid haubitsaid D-30, mille tulemusena üks meie sõdur sai surma. Probleem oli selles, et vatase tulepositsioon oli maksimaalsel distantsil, D-30 puhul on see 15 300 meetrit. Meie väed, mis efektiivselt hävitaksid selle positsiooni, ei ulatunud sihtmärgini, sest nad on Minski kokkuleppe järgi viidud rindejoonest eemale. Patarei, millest meie pihta tulistati, asus küla lähedal. Kui me oleksime nende vastu kasutanud haubitsaid, siis oleks võinud pihta saada ka tsiviilelanikkond. Kuna Bayraktar on väga täpne relv, siis ühe lasuga oli patarei hävitatud ja tuli meie pihta lõppes," kirjeldas kolonel.

Vastase tule sihtmärgiks said väikesed külad Granitnoje ja Staromarjevka. Hukkunud Ukraina sõdur sai pihta otse küla tänaval.

"Aastatel 2014-2015 venemeelsed separatistid ei tulistanud omade pihta. Milleks? Nad kavatsesid ju siia elama tulla. Ja nüüd vaadake, nad ei halasta mitte kellelegi. Tule alla jäävad kohalike elanike majad. Neil on ükskõik, kuhu tulistada. Tundub, et seal on Vene väed, keda kohalik elanikkond üldse ei huvita," kommenteeris Ukraina sõdur hüüdnimega Dessant.

ERR-i korrespondent Anton Aleksejev ja operaator Kristjan Svirgsden käisid Donetski oblastis Granitnoje külas. Üle jõe asub Staromarjevka. Kunagi olid need sama asula, nüüd aga asub Staromarjevka juba hallis, neutraaltsoonis.

Sõda kestab juba kaheksandat aastat. Rindejoone mõlemal poolel sirgub uus põlvkond, kes on sõjaga harjunud.

"Mäletan, et oli võimas tuli, väga võimas. Istusime oma majas keldris, varjasime end. Kuulsime mürske langemas. See on kõik, mis ma mäletan. /.../ Edasi oli vaikus. Tuli küll jätkus, aga meie maja pihta ei saanud. Olid küll plahvatused maja lähedal, aga maja ise pihta ei saanud," kirjeldas Staromarjevka küla elanik Mihhail.

Sama intensiivselt kui kahurvägi, töötavad rindel ka snaiprid. Möödunud nädalal kaotas 93. brigaad ühe oma sõduri snaipritule tõttu. Kolonel Brižinski kätte sattunud andmetel olid snaiprid professionaalsed Vene sõjaväelased, keda motiveerib sõdima Ukraina vastu ka Vene kaitseministeeriumi pakutav soodne kodulaen.

"Positsioonile suundudes arutasid nad "armee kodulaenu" saamise võimaluste üle. Jalutades meie varemetes majade vahel, naersid nad selle üle, et siin sõdimise eest saavad nad õiguse sellele paketile. Millisest "armee kodulaenu" paketist saavad rääkida kohalikud võitlejad? Neil sellist programmi ei ole. Selline programm on ainult Vehe Föderatsiooni sõjaväelaste jaoks," rääkis kolonel.

Pühapäeval külastas sõjatsooni Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov. "Vene Föderatsiooni puhul ei tööta diplomaatiline mureavaldamine. Reageerida tuleb rangelt. Töötavad majanduslikud ja poliitilised sanktsioonid. Sellega võib välistada agressiooni," kõneles ta.

"Nimetage seda kuidas tahes, aga meil pole kahtlustki, et sõdime Vene Föderatsiooniga ja Vene Föderatsioon sõdib meiega, kasutades meie vastu eesrindel kohalikku kahuriliha. Kõrgetasemelist tehnikat opereerivad aga Vene professionaalsed väeüksused," rääkis Brižinski.

Ukraina kaitseministri sõnul oleks sõda Venemaa ja Ukraina vahel väga valus löök kogu Euroopale.

"Kui maailmakorda rikutakse otsese sissetungiga, oleks see Euroopa jaoks kolossaalne risk. Võib tekkida migratsioonikriis, millega võrreldes kõik eelnevad on nagu lasteaed. Põllumajanduse saak jääb samuti korjamata. Ukraina on täna üks peamistest nisu-, õli-, päevalilleseemnete ja maisi tarnija. Sõja puhul poleks aega saagi korjamiseks. Sama kauba saamine Venemaalt oleks sanktsioonide tõttu võimatu. Euroopa riigid tunneksid seda oma kõhuga. Milanos oleks võimatu pitsat küpsetada, kuna see on tehtud Ukraina jahust," rääkis minister.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: