Kogumispensioni makse määr on II samba loomisest arvates olnud kaks protsenti.

Rahandusministeerium näeb kogumispensionide seaduse muutmist selliselt, et vaikimisi oleks kogumispensioni makse endiselt kaks protsenti, kuid II sambaga liitunul oleks soovi korral võimalik valida makse määraks neli või kuus protsenti.

"Senise kahe protsendi makse asemel võimaldatakse II sambaga liitunuil valida omale makse määraks neli või kuus protsenti. Ühelt poolt on eesmärgiks hoida valikut piisavalt lihtsana ning seepärast on piirdutud kahe võimaliku uue makse määraga. Kõrgem makse määr võimaldab pensioniks rohkem raha koguda, et makse määra tõstmise puhul on aga tegemist pensionikoguja vabatahtliku otsusega, peavad makse määrad olema ka realistlikud. Makse määr neli protsenti on samas suurusjärgus III sambasse vabatahtlikult tehtavate sissemaksete keskmise määraga, mis 2019. aastal oli 3,5 protsenti kogu maksustatavast tulust. Isikud, kes soovivad ja kel on võimalik panustada rohkem, saavad valida makse määra kuus protsenti."

Selleks, et tõsta oma makse määr neljale või kuuele protsendile, tuleb esitada vastav avaldus. Uut avaldust saaks esitada nagu teisi II samba avaldusi, kas kontohaldurile või otse pensioniregistri pidajale. Valitud makse määr jääks kehtima tähtajatult, kuni ei ole esitatud uut avaldust uue makse määraga. Kuni avalduse esitamise tähtpäev pole veel saabunud, saaks esitatud avaldust muuta – so uue avalduse esitamine uue makse määraga.

Uue makse määra valikul saaks kaaluda lahendusi, kus makse määra saab valida kord aastas või kolmel korral aastas.

Rahandusministeerium leiab, et kõrgem makse määr võimaldab osaliselt tasandada ka varasema II sambast raha väljavõtmise mõju tulevasele pensionile. Kui II sambast lahkunu otsustab kümne aasta pärast uuesti sambaga liituda ja valib seejuures kõrgema sissemakse määra, tekib tal eelkõige sõltuvalt sissemakse suurusest ja järelejäänud kogumisperioodist võimalus vahepealsest raha väljavõtmisest tekkinud pensioni kaotus uuesti tasa teenida.  

Makse määra vabatahtlik tõstmine puudutab üksnes isiku palgalt kinnipeetavat kahe protsendi suurust makset. Sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (neli protsenti) makse määra tõstmine ei puuduta. Seega ei mõjuta väljapakutud muudatused I samba eelarvet ega selles sambas teenitavaid pensioniõigusi.

Reformi sihtrühmaks on kõik II sambaga liitunud isikud, kes pole veel pensionile jäänud, sealhulgas need, kes on otsustanud praegu sambast lahkuda, ning tulevikus II sambaga potentsiaalselt liituvad inimesed.

II sambaga on praegu liitunud 665 000 inimest, kes ei ole veel pensionieas. Nendest 177 000 inimest on otsustanud küll II sambast lahkuda, kuid nad saavad kümne aasta pärast uuesti liituda.

Makse määra vabatahtlik tõstmine mõjutab ka tööandjaid ehk kogumispensioni makse kinnipidamise kohustusega isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tasuvad ise makseid. Isikuid, kes igakuiselt deklaratsioone (TSD) esitavad, on umbes 100 000. Neile lisanduvad umbes 30 700 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes esitavad kord aastas FIDEK-i (2020. aasta kohta esitatud FIDEK-te andmed), kellest omakorda on II sambaga liitunud umbes 3700.