Eelnõu kohaselt muudetakse kogumispensionide seadust nii, et teise sambasse pensionit koguvad inimesed saaksid soovi korral tõsta makse määra tavapäraselt kahelt protsendilt neljale või kuuele protsendile.

"Pensionikoguja vaatest võib maksemäära tõstmine osutuda vajalikuks ka põhjusel, et mingil hetkel on teises sambas kogumine peatatud. Kui kogumisega hiljem uuesti alustada, siis selleks, et kaotatud aega tasa teha, on vaja suuremas summas makseid," seisab eelnõu seletuskirjas.

Senine kaheprotsendiline maksemäär jääb ka edaspidi kehtima ja määra tõstmine on igaühe enda otsustada. Et seda teha, tuleb esitada avaldus pensioniregistri pidajale või kontohaldurile. Valitud määr jääb kehtima tähtajatult, aga kui pensionikoguja seda muuta tahab, saab ta seda teha korra aastas ning uus määr hakkab alati kehtima 1. jaanuarist.

Eelnõu esitanud rahandusministeeriumi hinnangul aitab muudatus suurendada eestlaste pensionisääste, mis jäävad OECD riikide võrdluses keskmisest tunduvalt allapoole – 2019. aastal moodustas pensionivara OECD sisemajanduse koguproduktist kokku üle 90 protsendi, Eestis oli selle osakaal aga kõigest 18 protsenti.

Ka pensioni ja palga suhe on Eestis üks Euroopa Liidu väiksemaid. Samal ajal ootavad inimesed küsitluste kohaselt, et nende pension moodustaks 60–80 protsenti palgast.

"Mida rohkem inimesed koguvad täiendavalt pensioniks, seda väiksemad on käärid nende poolt soovitud pensioni suuruse ja tegelikult saadava pensioni vahel," sedastab eelnõu.

Etteantud maksemäärasid põhjendab rahandusministeerium lihtsusega – kui maksemäära valik oleks täiesti vaba, oleks tööandjatel palju keerulisem makseid korrektselt kinni pidada ning maksuametil raske nende tasumist kontrollida.

Eelnõu puudutab üksnes inimese palgast kinnipeetavat kaheprotsendilist makset ning neljaprotsendilist sotsiaalmaksu kogumispensioni osa see ei muuda. See tähendab, et esimese samba eelarvet muudatused ei mõjuta.

Eesti pensionisüsteemis peaksid esimene ja teine sammas tagama keskmise pensioni suurusega 40 protsenti keskmisest palgast. Ülejäänu tuleks koguda kolmandas sambas, kuid seda võimalust kasutatakse praktikas siiski vähe.

2020. aasta lõpu seisuga oli keskmine esimese ja teise samba vanaduspension 528 eurot.

Ministeeriumid peavad eelnõu kooskõlastama juuni keskpaigaks. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2024.