Pensionisäästud võivad jätta ilma toimetulekutoetusest

Õiguskantsler Ülle Madise möönis kitsaskohta, kus pensioni teisest sambast raha välja võtnud inimene võib jääda seaduse paindumatuse tõttu ilma toimetulekutoetusest. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo leidis, et võlgades toimetulekutoetuse saajad peaksid pöörduma võlanõustaja poole.
Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes võttis teise samba pensionifondist välja pensionipõlveks kogutud vara, et maksta tagasi varem võetud laene. Kohalik omavalitsus arvestas selle aga inimese sissetuleku hulka ning seetõttu jäeti talle määramata toimetulekutoetus.
Sotsiaalhoolekande seaduse järgi ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel inimese kulude hulka tema võlgu ning elatusvahenditeks peetakse ka inimese kogutud sääste ja tema käsutuses olevat laenuraha. Viimase puhul kehtib erisus vaid õppelaenu puhul.
See tähendab, et kui inimene vajab muidu toimetulemiseks abi ning on samas otsustanud teisest sambast võtta välja oma pensioniraha, et maksta ära võlad, siis omavalitsuse hinnangul ei vaja ta enam abi toimetulekuks.
Kolmandik toimetulekutoetuse saajatest on võlgades
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles ERR-ile, et toimetulekutoetus on eelkõige ajutine meede ning eeskätt kehtib soov, et tööealised ja -võimelised inimesed naaseksid tööturule. Ta lisas, et tulevikus on planeeritud toetusele lisaks pakkuda ka eesmärgi täitumist soodustavaid teenuseid.
"Uuringud näitavad, et teenustega saavutatakse paremaid tulemusi kui toetustega," sõnas Riisalo.
Lisaks tõi Riisalo välja, et kolmandik toimetulekutoetuse saajaid on võlgades ja see saab tihti takistuseks tööle tagasi naasmisel. Ta ütles, et selliseid inimesi tuleb nõustada ja pakkuda neile erinevaid koolitusi.
"Palju on selliseid juhtumeid, kus toetuste taotlejad on mugavustsoonis ja sealt väljatulemine on neile vaevaline ja aeganõudev," leidis ta.
Samas möönis Riisalo, et abistamine sõltub suuresti omavalitsuste aktiivsusest ja innovatsioonist.
Riigikogu sotsiaalkomisjon: seadusandlus peab olema inimesekeskne
Seaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus perekonna sissetulekute hulka mitte arvata vaid sihtotstarbelisi stipendiumeid ning kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.
Probleemi lahendus võiks olla selle seadusepunkti täiendamises, mis võimaldaks omavalitsusel erisusi teha rohkem.
"See ei tähenda, et riik ei võiks olla heldem ja arvestada puuduses olevale inimesele abi andmisel ka inimese võetud laenudega või jätta puutumata muidu puuduses oleva inimese pensionipõlveks või matusteks kogutud säästud," leidis Ülle Madise.
"Riigikogul on õigus otsustada, mil määral ja kuidas riik puudust kannatavatele inimestele abi osutab. Paratamatult on tegu sotsiaalpoliitilise valikuga, mis sõltub olulisel määral riigi majanduslikust olukorrast ja millel on oluline mõju avaliku sektori eelarvele."
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka möönis, et viimase poole aasta jooksul pole see teema küll komisjonis arutlusel olnud, kuid lubas, et lähiajal võetakse see taas arutlusele, seda enam, et õiguskantsler on probleemile ka oma hinnangu andnud.
Samuti oodatakse komisjonis, et õiguskantsler ka nende poole oma ettepanekutega pöörduks.
"Seadusandlus peab olema inimesekeskne," rõhutas Kotka ja kinnitas arutelu olulisust.
Kotka ei osanud öelda, kas õiguslikult oleks võimalik teha otsuseid ka tagasiulatuvalt, et see aitaks neid inimesi, kes on raha juba pensionisambast varem välja võtnud ja probleemi otsa sattunud, kuid pidas oluliseks, et võimalusel selline lahendus leitakse.
Signe Riisalo täpsustas, et ministeerium on 2021. aasta kevadel teinud valitsusele memorandumi vormis ettepaneku eluaseme laenu arvesse võtmiseks leibkonna kuluna toimetulekutoetuse määramisel.
"Eluasemelaenu arvestamise ettepanek toimetulekutoetuse arvestusse oli kavandatud piiratud ajaks, et inimene, kes ajutiselt langeb tööturult välja, ei peaks kohe minema kodu müüma, vaid saaks aega leida paremaid lahendusi ning lõpuks ka tööturule naasta," ütles Riisalo.
"See kogukulu oleks eri stsenaariumide korral 2–2,51 miljonit eurot aastas."
Õiguskantsler: toimetulekutoetuse kaotanud inimene võib pöörduda kohtusse
Täitemenetluse seadustiku kohaselt kehtib õiguskantsleri hinnangul põhimõte, et töise sissetulekuta inimese puhul tuleb võlgnikule ja tema perele jätta üheks kuuks vajalikud toiduained ja üheks kütteperioodiks vajalik küte eluruumi kütmiseks või kui sellist varu ei ole ja selle muretsemine ei ole muul viisil tagatud, siis varu soetamiseks vajalik rahasumma.
Riisalo ütles, et toimetulekutoetuse raames on tegelikult võimalik tasuda ka aastas 150 euro ulatuses ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu.
Näitena tõi Riisalo välja korstnapühkija teenuse, katkiste elektrijuhtmete või veetorustiku parandamise ja tuleohutusvahendite soetamise.
Ehkki sarnaselt ministriga leidis ka õiguskantsler, et võlgades inimestel võiks olla abi võlanõustamise teenusest, mida peab korraldama kohalik omavalitsus, oli Madise ka seisukohal, et inimene võiks oma õiguste nõudmiseks pöörduda kohtusse.
"Kui teil on veel võimalik toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuse peale esitada kaebus halduskohtusse, võite kaaluda ka selle võimaluse kasutamist," leidis Ülle Madise oma seisukohas.