"Vaktsineerimispass ei ole mitte millegi tõestaja," sõnas Kingo. "Oluline on, et inimene isegi tahtmatult viirust ei levitaks. Negatiivne testitulemus annab kindlustunde, et inimene ei ole nakatunud ega ohusta teisi."

Ta tõi näite, et vaktsineerimata inimestele piirangute kehtestamine nende kaitseks on silmakirjalik ning ässitab inimesi üksteise vastu, õhutab vaenu ja sihilikku viha: "Need, kellel ei ole koroonapassi, kes ei ole mis iganes põhjustel vaktsineeritud, nendele oleks siis see negatiivne test nakkusohutust tõendavaks tõendiks."

"See on täielik loogikavabadus, et me oleme avatud ja lasknud valimatult vedada riiki viirust sisse," ütles Kingo. Ta viitas, et lisaks lennukiga saabujatele peaks nii Soomest kui ka Lätist saabujaid testima.

Kingo täpsustas, et koroonatõendi kõrval võiks taas lubada selliseid teste, mis olid kasutusel suvel: "Suvel oli paljudesse kohtadesse sissepääsuks võimalik kiirtest teha, see tähendab seda, et see oligi pulgaga test. Ma ei pea silmas neid, mille tarbeks on vajalik minna Confidosse või teistesse keskustesse."

Kuigi Kingo leidis, et valitsus võiks teste tasuta pakkuda, peab ta oluliseks, et see oleks lõpuks valitsuse otsus: "Ma siin ei julgeks võtta valitsuse eest otsuseid vastu."

"Ma arvan, et nende ohtrate miljonite seast, mis on praegu ainult vaktsineerimisele ja kampaaniatele kulutatud, sealt arvelt neid vahendeid kindlasti leiaks."

Valitsuse erandid piirangutele on arusaamatud

Kingo möönis, et praegu on arusaamatuks jäänud, mida valitsus piirangutega soovib saavutada: "Valitsuse otsustes ei kajastu mitte mingit moodi tahe koroonaviirust ohjata."

Ühe näitena tõi ta välja valitsuse otsuse aastavahetusel pooleteiseks päevaks piirangud kaotada, justkui koroonaviirust ei oleks.

"Väga paljud koroonakolded on alguse saanud kas teatrisaalist või passidega üritustelt, ma olen kindel, et PÖFF-ilt võis tõenäoliselt tulla kõik," viitas Kingo üritustele, mis on valitsuselt saanud loa eritingimustel sündmusi korraldada.

Kingo lisas, et kuna Eestis on palju kodusid, kus ei ole pesemisvõimalusi, ei ole põhjendatud inimeste saunas käimise keelamine. Seetõttu jääb talle arusaamatuks, miks samal ajal lubatakse inimestel minna ööklubisse.

Eelnõu riigikogu toetust ei leidnud

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, reformierakondlane Õnne Pillak rääkis, et komisjonis toetasid ettepanekut neli opositsioonisaadikut ja viis koalitsioonisaadikut olid sellele vastu.

"Selleks, et vältida nakatumist, tuleks testida kõiki ja pidevalt, isegi kui nakkuse tase testimisel on väga madal, säilib siiski oht järgmiseks raskeks viiruselaineks," tõi Pillak välja vastuargumendi. Ühtlasi oleks selline lähenemine väga kulukas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Jevgeni Ossinovski sõnas riigikogus, et ehkki testimist iseenesest võiks aktspeteerida nakkusohutuse tõendina, kuid möödunud arutelude põhjal on seda keeruline teha.

"Sellest arutelust jäi peaaegu mulje, et vaktsineerimisest pole üldse kasu," selgitas Ossinovski.

"Siiski, professor Fischeri värsked andmed näitavad, et vaktsineerimata inimeste nakatumine oli kaks korda suurem inimese kohta kui vaktsineeritud inimestel. See on andmetepõhine fakt ja seda tuleb silmas pidada, nii et ei saa öelda, et on päris sama. Loomulikult ka vaktsineeritud inimesed nakatuvad ja nakatavad, see on õige."

Ossinovski täpsustas, et arutluse all olev eelnõu ei toeta mitte kuidagi vaktsineerimist ja see tähendab haiglaravi vajaduse kasvu.

"Me kas vaktsineerime ennast, et ära hoida hospitaliseerimist, või me seisame testimise järjekorras ja need, kes on vaktsineerimata, peavad minema doktor Talvingu ja teiste väljapaistvate Eesti meditsiinitöötajate käe alla elu eest võitlema. See, et me sellest täna ei ole rääkinud, on minu hinnangul tõsine mure ja probleem."

Riigikogus toetas eelnõu 30 rahvasaadikut: 17 EKRE fraktsiooni esindajat, 11 Isamaa fraktsiooni esindajat, fraktsioonitu Raimond Kaljulaid ning sotsiaaldemokraat Helmen Kütt. Kuna eelnõu toetuseks oleks olnud vaja riigikogu enamuse toetust, siis eelnõu menetlemine lõpetati.