Krüptovaluuta kaevandamisele kulub sajandik Eesti elektri tipptarbimisest

Krüptovaluutat kaevandavad ettevõtted võivad Eesti elektritarbimise tipuperioodil kulutada umbes ühe protsendi kogutarbimisest.

Kaevandamisega tegeleva ettevõtte Nordcoin Mining juht Hermes Brambat ütleb, et nende tarbimine on ligikaudu 1,5 MW ja nendega võrreldavaid ettevõteid võib Eestis olla kümme. Võrdluseks on kogu Eesti tipptarbimine külmal talvekuul ligikaudu 1500 MW. Kui 1,5 MW võimsusega kaevandajaid on Eestis ligikaudu 10, siis kokku teeb see võimsuse 15 MW. Seega moodustab kaevandime kokku tipptarbimisest ühe protsendi.

Kriitikud ütlevad, et nii kuluv elekter läheb kõik raisku, kuid Brambat sellega ei nõustu.

"Võib-olla mõningates riikides nagu näiteks Kasahstan on võrk üle koormatud ja inimeste igapäevaelule hakkas see reaalselt probleeme tekitama, kuna nad ei saanud enam energiat oma koju. Probleem on neis riikides illegaalne kaevandamine ja kogu kohalik asjaajamine. Siin on kaevandamine rohkem fänni- ja nišiteema. Enamik krüptoraha kaevandajaid kollivad riikidesse, nagu Ukraina, Gruusia ja Venemaa. Eestis energiakriisi valguses sealt tonti otsida ei tasu," rääkis Brambat.

Kaevandamine on vajalik, et krüptoraha toimiks – kasvõi selleks, et turvaliselt virtuaalseid münte vahetada. Siiski ütlevad kriitikud, et nii tarbitud elekter läheb raisku.

"Põhimõtteliselt see, mida bitcoin'i kaevandamine teeb, mis selle mõte on, on see, et bitcoin'e tuleks vähem. See on selline kunstlik pidur, mis on bitcoin'i mehhanismi sisse ehitatud, et sundida tegema mõttetut tööd. Umbes nagu sa paneksid autole käsipiduri peale ja sõidaksid kogu aeg sellega. See on põhimõtteliselt raiskav mehhanism," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia professor Tanel Tammet.

Kuigi praeguse elektrihinnaga ei tasu kaevandamine ennast ära, ei ole kaevurid siiski peatunud.

"Arvestatakse aasta lõikes keskmist, mitte kuupõhiselt. Inimesed ei hakka veel oma tehnikat välja lülitama ja paanikas maha müüma. Loodetakse selle peale, et järsku kevadest ikkagi hinnad normaliseeruvad ja aasta keskmine tuleb ikkagi mõistlik," rääkis Brambat.

Brambat lisas, et mure ei ole mitte suures tarbimises, vaid saastavas tootmises. Kui bitcoin on tuntuim krüptovaluuta, on virtuaalvääringuid rohkem. Energiakulu kokku hoidmiseks põhineb osa krüptovaluutast proof of stake- ehk panuse tõenduse mehhanismil. Tammet ütleb, et tõenäoliselt leiab virtuaalraha tulevikus rohkem rakendust.

"Ma ei oska öelda kui suuri rakendusi, aga ma olen päris kindel, et oluliselt suuremaid kui praegu. Proof of stake-mehhanismid on täiesti olemas ja need kasutavad oluliselt vähem, drastiliselt vähem elektrit. Kohati nad töötavad ka oluliselt kiiremini. Lihtsalt bitcoin on investeerimise mõttes niivõrd domineeriv, teised on oluliselt pisemad asjad. Bitcoin jääb tõenäoliselt ikkagi selliseks investeerimise vahendiks, ta igapäevaseks kasutamiseks lihtsalt ei sobi oma ehituselt," rääkis TTÜ professor.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: