Toetusrühma esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole valitsuse esitatud seisukohad piisavalt Eesti tarbijate, ettevõtjate ja julgeoleku huve arvestavad ning puudub ka sisuline mõjuanalüüs ette pandud meetmete maksumusest ja tagajärgedest.

"Sellises olukorras kavatseb toetusrühm välja töötada ettepanekud Eesti seisukohtadele kliimapaketti ning kaasamise huvides moodustada toetusrühma juurde ka alaliselt tegutseva nõukoja huvirühmade esindajatest ja ekspertidest," rääkis Reinsalu.

Toetusrühma aseesimehed on Aivar Kokk ja Peeter Ernits ning rühma kuuluvad ka Priit Sibul, Heiki Hepner, Helir-Valdor Seeder, Üllar Saaremäe, Raivo Tamm, Andres Metsoja, Kaido Höövelson, Jaanus Karilaid, Sven Sester, Mihhail Lotman, Tarmo Kruusimäe, Rene Kokk, Merry Aart, Alar Laneman, Paul Puustusmaa, Ruuben Kaalep, Leo Kunnas, Uno Kaskpeit, Riho Breivel, Helle-Moonika Helme, Kalle Grüthal ja Jüri Ratas. Seega on esindatud Isamaa, EKRE ja Keskerakond, aga puuduvad Reformierakond ja sotsid.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) lükkas valitsuse heakskiidu saanud Eesti seisukohtade kinnitamise EL-i kliimapaketi "Eesmärk 55" suhtes esmalt detsembrist 10. jaanuarile, kuid nüüd on selge, et paketi vastuvõtmine jääb jaanuari lõppu või veel hiljemaks.

Valitsuse esindajad on öelnud, et kinnitatud seisukohtade puudumine raskendab juba alanud läbirääkimistel Eesti positsioonide kaitsmist Euroopa Liidus.

Kuna Eesti on nõustunud paketi põhieesmärgiga, aga samas on riikidele jäetud suur otsustusõigus, kuidas selleni jõuda, siis saaks Eesti läbirääkimistel endale ebasobivamaid eesmärke korrigeerida.

Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on Euroopa Liidu kliimaeesmärkides ettepanekuid, mis Eesti riigile ei sobi. Näiteks pole reaalne vähendada CO2 heitmeid metsanduses ja põllumajanduses 2,5 miljoni tonni võrra.

Euroopa Komisjoni juulis esitatud kliimaõigustiku ettepanek "Eesmärk 55" on osa EL-i rohepöörde algatusest, mis seab eesmärgiks vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga ning saavutada 2050. aastaks EL-is kliimaneutraalsus.

Eesmärk 55 koosneb 14 seadusandlikust algatusest, millest enamiku suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heaks kiitnud ning mis vajavad nüüd ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni heakskiitu.

Algatuste seadustamiseks peavad nendes kokku leppima riikide valitsused Euroopa Liidu Nõukogus ning neile peab oma heakskiidu andma ka Euroopa Parlament.

Eeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat.