IEA: elektritarbimise kasv võib tuua veel kolm aastat hinnatõusu

Ülemaailmne hüppeline energianõudlus võib tähendada veel kolm aastat hinnakõikumisi ja rekordilist saastet elektrijaamadest, kui riigid ei tee elektritootmises kohe märkimisväärseid muudatusi, hoiatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).
IEA registreeris eelmisel aastal kõigi aegade suurima elektrinõudluse kasvu, mis tõi kaasa elektrikatkestusi, ajalooliselt kõrged hinnad ja rekordilise heitkoguse, vahendab The Guardian.
Agentuuri andmetel kasvas ülemaailmne nõudlus elektri järele 2021. aastal kuus protsenti. Tegu on järsima kasvuga alates 2010. aastast, mil toimus taastumine globaalsest majanduskriisist. Kokku kasvas eelmisel aastal elektrinõudlus üle 1500 teravatt-tunni, mis on suurim registreeritud näitaja.
Energiaagentuuri iga-aastases elektriraportis seisab, et selline olukord võib kesta veel kolm aastat ja sellega kaasnevad tõsised tagajärjed nii tarbijatele kui ka riikide majandustele, kui kiiremas korras ei tehta põhimõttelisi muutusi energiatootmises.
"Viimase aja järsud hüpped elektrihindades on tekitanud raskusi paljudele majapidamistele ja ettevõtetele kõikjal maailmas ning sellest võib saada sotsiaalsete ja poliitiliste pingete allikas," ütles IEA tegevdirektor Fatih Birol.
Ligikaudu pool kasvust tuli ainuüksi Hiinast, kus elektrinõudlus kasvas hinnanguliselt 10 protsenti, võrreldes 2020. aastaga. Hiinas ja Indias olid mullu teisel poolaastal suured elektrikatkestused, sest söevarud ei suutnud nõudlusega sammu pidada.
Suurbritannias on viimastel kuudel kerkinud elektrituru hinnad rekordkõrgele, paljuski seetõttu, et pool elektrist tuleb gaasiküttel elektrijaamadest. Ülemaailmse gaasivaru nappuse tõttu on nende jaamade pidamine muutunud ülikalliks. Nii seisab Ühendkuningriik silmitsi energiakriisiga.
Süsinikuheide kasvas rohkem kui taastuvenergia osakaal
Üleilmne koormus elektrisüsteemidele on kaasa toonud ka rekordilised heitkogused, kuna riigid pöörduvad kulude kokkuhoiuks tagasi odavamate söeelektrijaamade poole.
Birol ütles aga, et praegu tuleks kasutusele võtta hoopis madala süsinikujalajäljega tehnoloogiad. "Poliitikud peaksid kohe tegutsema, et leevendada kõrge elektrihinna mõju kõige haavatavamatele. Suuremad investeeringud taastuvenergiasse, energiatõhususse ja tuumaenergiasse koos nutikate elektrivõrkude arendamisega aitavad meid praegusest keerulisest olukorrast välja," sõnas energiaagentuuri juht.
IEA raporti järgi kasvas taastuvenergia allikate osakaal eelmisel aastal kuus protsenti.
Saastavamate elektriallikate juurde tagasipöördumine suurendas energiatootmisest tekkinud süsihappegaasi heidet seitse protsenti, mis on kõigi aegade kõrgeim tase. Aastatel 2019 ja 2020 see näitaja langes.
Birol hoiatas, et kui 2050. aastaks tahetakse jõuda süsinikuneutraalsuseni, peab elektritootmisest tulenev heide vähenema 2030. aastaks 55 protsendi võrra.
Toimetaja: Kadri Põlendik