Venemaa teatas neljapäeval, et USA ning NATO-ga tervikuna peetud kõnelused ei aidanud lahendada Moskva julgeolekumuresid ning see suurendab kartusi, et Läänel ei õnnestu oma diplomaatilise tegevusega ära hoida Venemaa rünnakut Ukrainale, vahendas Financial Times (FT). Kiievi NATO-püüdlusi vastustav Venemaa on viimastel kuudel koondanud naaberriigi piiridele väidetavalt üle 100 000 sõjaväelase.

Neljapäevaste uudiste järel tõusid gaasihinnad ligi 25 protsenti ning jõudsid 90 euroni megavatt-tunnist (MWh). Gaasioperaatorid kardavad, et geopoliitilised pinged võivad vähendada Venemaa gaasieksporti Euroopa riikidesse ajal, kui gaasihoidlate täituvus on selle aastaaja kohta niigi rekordiliselt madal.

Praegune gaasihinna tõus järgneb aastavahetusele eelnenud hindade järsule tõusule, kui Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi gaasihinnad jõudsid rekordtasemele, mille põhjuseks peetakse Venemaa seatud piiranguid pikaajalistele lepingutele. Viimasel ajal müüs Venemaa rohkem gaasi lühiajaliste lepingute alusel.

Rahvusvaheline Energiaorganisatsioon (IEA) süüdistas sel nädalal Moskvat gaasitarnetega manipuleerimises praeguste geopoliitiliste pingete taustal, väites, et Venemaa vähendas eelmise aasta neljandas kvartalis oma gaasitarneid veerandi võrra.

Gaasihinnad langesid mõnevõrra detsembri lõpus, kui soojad ilmad Aasias võimaldasid Euroopa gaasiettevõtetel hankida suuremas koguses veeldatud maagaasi.

Gaasihinda on ilmselt mõjutanud ka ühe Norra gaasimaardla ajutine sulgemine, tõdes FT.