Teismeliste vaktsineerimine koroona vastu algas Eestis pärast jaanipäeva. Täisvaktsineeritust arvestatakse alates nädala möödumisest pärast teist doosi (kuivõrd teismelisi vaktsineeriti vaid Pfizeriga). Nii hakkab esimestel teismelistel mõne nädala pärast täis saama kuus kuud vaktsineerimiskuuri lõpust.

Eesti alaealistele tõhustusdoose ei tee. Paljudes lapsevanemates on aga hakanud tekitama ärevust, kas ja kuidas lastega alates suvisest koolivaheajast Euroopa Liidus reisida saab, sest Euroopa Liidu koroonapass kehtib rahvusvaheliselt üheksa kuud. See aeg hakkab esimestel vaktsineeritud teismelistel täis tiksuma mai alguses ehk vahetult pärast kevadist koolivaheaega. Sestpeale tekitab lastega Euroopa Liidus reisimine aga vanemates küsimusi. Just praegu pannakse nii era- kui ka avalikus sektoris paika tänavuse aasta puhkusegraafikuid, mistõttu on vanemate nõutus suve planeerimisel mõistetav.

ERR-ile teadaolevalt on teismeliste tõhustusdooside küsimus viimaks Euroopa ravimiametisse jõudnud, ent otsuseid veel pole. Ehkki Taani hakkas juba omal algatusel teismelisi revaktsineerima, on teadlased esialgu kõhkleval seisukohal, kas see on alaealistele vajalik, sest vaktsiin on mõeldud eeskätt raske nakkuse vältimiseks. Teismelised põevad koroonat reeglina kergemalt. Seega ei pruugi Euroopa ravimiamet alaealiste revaktsineerimise otsuseni jõuda.

Mure teismeliste koroonatõendite kehtivuse pärast kummitab kõiki Euroopa riike. Seetõttu püüavad riigid suunata Euroopa ravimiametit otsust rutem vastu võtma ega saa aru, mille taga see toppab.

Kuniks otsust pole, peavad riigid ise otsustama, mis edasi saab, sest Euroopas pole langetatud ühist otsust koroonatõendeid pikendada.

"Praegu on plaan pikendada teismeliste koroonatõendeid," ütleb sotsiaalministeeriumi vaktsineerimise kommunikatsioonijuht Kadri Hansalu ERR-ile.

Valitsus arutab küsimust neljapäeval ning siis võib tulla ka otsus. Ent see saab tulla vaid Eesti otsusena. Välisreisi planeerimiseks on sellest vähe kasu, sest ka teised riigid peavad sel juhul samasuguse otsuse tegema.

"Ei saa olla, et ei saa vaktsineerida ega lasta ka riiki sisse," kinnitab Hansalu. "Eks kõik peavad sel juhul tõendit pikendama."

Suur segadus algas sellest, et EL otsustas koroonatõendi kehtivuse aastalt üheksale kuule lühendada väga kiiresti. Selle käigus ei jõutud detailidele, nagu näiteks alaealiste revaktsineerimine või nende tõendi kehtivus, mõelda. Üheksakuuline kehtivus rakendub koroonatõenditele alates saabuvast 1. veebruarist. Kõik, kel oleks aasta täitunud sellest hiljem, lakkab koroonatõendi kehtivus tollest hetkest, juhul kui üheksa kuud vaktsineerimiskuuri lõpust 1. veebruariks täitunud on. Kuigi ideaalis tahaks EL, et kõik koroonatõendid kehtiksid ühetaoliselt, tuleb nüüd alaealistele ilmselt erand teha ja nende tõenditele taas pikem kehtivus anda.

"Alaealiste tõendid jäävad tõenäoliselt kehtima pärast seda kas kokku aastaks või veelgi enam," ütleb Hansalu.

Ka terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma ütleb, et teismeliste tõhustusdooside küsimus on eeskätt poliitiline.

"Need on poliitilised otsused. Iga riik otsustab ise, kuidas ta koroonatõendi mõttes oma alaealisi reguleerib. Terviseametil on siin väga vähe kaasa mõelda. Kui tõendipõhine reguleerimine reisimisel ja üritustel peaks pikemalt jätkuma, pole see ainus koht, kus meil väljakutse on, neid on teisigi," tõdeb Härma.

"Eelkõige tuleb vaadata, kas on alaealiste tõhustusdooside soovitused tulnud Euroopa ravimiametilt. Mis puudutab rahvusvahelist reisimist, võtab Euroopa Komisjon need otsused Euroopa suhtes tervikuna vastu ja seejärel tõenäoliselt tulevad ka meie enda Eesti-sisesed otsused, mis juba tuginevad Euroopa otsustel," selgitab Härma.