"Välisilm": milline on Ukraina valmidus Venemaa sõjalist rünnakut tõrjuda

Foto: SCANPIX/AFP

Praeguseks on Ukraina vene vägede poolt kolmest küljest sisse piiratud. "Välisilm" uuris, milline on Ukraina sõjaline võimekus.

"Põhilöögisuund vähemalt Kremli nägemuse järgi on Kagu-Ukrainast kuni Krimmini välja. Ilmselt idee oli või on eraldada Ukraina Mustast merest, sisuliselt isoleerida," ütles erukindral ja riigikogu kaitsekomisjoni liige Ants Laaneots.

Eelmise aasta aprillis koondas Venemaa Ukraina piiridele 115 000 sõdurit. Hiljem viidi väed ära. Praegu on Kagu-Ukraina vastas ja Krimmis kolm armeed. Kuid see pole ainuke võimalik rünnakusuund.

Selleks, et hajutada Ukraina võimet koondada oma väed ühte kohta, on Ukraina põhjapiiridele-Venemaa lõunapiiridele koondatud sellised väegrupeeringud. Praeguste andmete järgi, pärast viimaseid läbirääkimisi on 115 000 sinna koondatud," ütles Laaneots.

Venemaal on jõudude ülekaal merel. Eelmisel aastal lisandus Ukraina jaoks murettekitav põhja operatiivsuund.

"Alates novembrist peale Valgevene-Vene liitriigi rakendusaktide sõlmimist tehakse tihedamat koostööd valgevenelastega. Aasovi merel blokeerib Vene merevägi ja FSB, samuti Mustal merel blokeeritakse ukrainlaste väljapääsu merele," lausus Eesti kaitseatašee abi Ukrainas ja Moldovas kolonelleitnant Andris Sprivul.

Ukraina peab vaatama kolme suunda. Ukrainal on 250 000 sõdurit, sealhulgas siseministeeriumi väed.

Kuid rünnak ei alga vägede sissemarsiga, ütles Ukraina analüütik Mykhailo Samus. Sõdurid ja soomukid on viimane panus mitmeetapilises rünnakus.

"Kaasaegne operatsioon tähendab eelkõige elektroonilist mõjutamist, info- ja kübersõda. Alles hiljuti toimus Ukrainas tuntav küberrünnak. Kahtlustatakse Venemaad ja võib-olla ka Valgevenet," lausus Samus.

Järgmises etapis halvatakse riigi ja sõjaväe juhtimine ja saavutatakse õhuülekaal. Alles seejärel valmistatakse ette vägede sissetung.

"Sellele järgneb raketirünnakute faas, millega hävitatakse füüsiliselt riigi ja vägede juhtimine. Samuti oluline element on õhutõrje. Kui raketirünnakud on edukad, järgneb massiivne õhurünnak. Selle eesmärk on hävitada õhuülekaal, kui Ukraina õhutõrjet enam pole," ütles Samus.  

Samus ütles, et just esimeste ja olulisimate etappide tõrjumises on Ukraina praegu kõige nõrgem.

"Raketitõrje on probleem, meie praegune võimelünk. Nõukogudeaegse raketitõrje võimalused on piiratud ballistiliste ja tiibrakettide vastu võitlemisel. Kaasaegset raketitõrjet aga Ukrainal pole," lausus ta.  

Venemaa on Krimmi viinud 200 Kaliiber ja muud laevadel paiknevat raketi, teab Samus. 100 Iskander-tüüpi raketti paikneb Ukraina piiride ümber. See viitab raketirünnaku faasi ettevalmistamisele.

Samus ütles, et Valgevenel on oluline roll Venemaa rünnakus Ukraina vastu. Sealt pole küll oodata tankikiile – pinnas on soine.

"Võib rääkida Valgevene Anschlussist. Valgevene territooriumi kasutatakse mitte niivõrd maaväe kui õhuväe, raketiväe paigutamiseks löökide andmiseks Ukrainale kogu territooriumi sügavuses," lausus Samus.

Rünnakul peab olema põhjus. Seni pole Ukraina teinud midagi sellist, mis annaks ettekände riigile kallale tungida. Ajalugu teab kunstlikult loodud põhjendusi naabritele kallale tungida.

"On teateid sellest, et Venemaa on saatnud diversante ja sabotööre piirkonda. See stsenaarium, mida me oleme näinud ajaloos – nii nagu Stalini Nõukogude Liit tungis Soomele kallale novembris 1939 või nii, nagu Hitler tungis Poolale kallale septembris 1939," lausus rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Millised on Ukraina võimalused kirjeldatud olukorras? Vältida sellist tegutsemist nagu 2014. aastal, kui kaotati Krimm.

"Kõige tähtsam minu meelest on riigi ja sõjaväe juhtide suutlikkus kiiresti otsuseid langetada. Kui aga riigi ja sõjaväe juhtide otsused langevad nagu 2014. aastal, kui mitu päeva ei suudetud otsustada, mida teha Krimmi ja Donbassiga, muidugi Venemaa sooviks sellist stsenaariumi," lausus Samus.

Mida peab vältima Venemaa? Suuremahulist maavägede sõda, millega kaasnevad tuhanded ohvrid, ütles Stoicescu. See tõukab ukrainlased venelastest pikaks ajaks väga kaugele ja ei tõsta kindlasti venelaste armastust oma juhtide vastu.

"Mina tean oma pikaajalise teenistuse ajast Punaarmees, et ukrainlased on kõvad sõjamehed," märkis Laaneots.

Seega on võimaliku sõja puhul oluline, kellele edukalt möödub just sõja esimene kõrgtehnoloogiline faas, mis kujuneb Ukrainale raskeks. Ja kas järgneb verine ja pikk madin, mis ei too kuulsust Venemaale.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: