Samost ja Aaspõllu arutasid pingeid Ukraina piiril

Foto: Priit Mürk/ERR

ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Huko Aaspõllu arutasid Vikerraadio omanimelises saates pingeid Ukraina piiril ning lääneriikide reaktsioone Venemaa tegevusele.

Samosti sõnul on USA presidendi Joe Bideni pressikonverentsil tehtud ebaselge avaldus Venemaale vastamise osas miski, mida USA president endale lubada ei tohiks.

"Ukraina mure, paljude NATO liitlaste mure sellise avalduse üle on mõistetav. Kindlasti Ukraina vaatenurgast võis seda tõlgendada ka nii, et Venemaale anti roheline vilkuv tuli, et väikseid asju võib korraldada ja sellele ei järgne raskeid tagajärgi, kuigi Valge Maja pärast seda tasandas," sõnas Samost.

Samosti sõnul võib "väike sissetung" tähendada näiteks olukorda, kus Venemaa tõstab okastraataeda meetri võrra Ukrainale lähemale, nagu on aastaid tehtud Gruusias. "Küsimus on õige – kas selle meetrise edasitõstmise korral peaksid USA ja NATO alustama kõige rajumate sammudega, mis neil arsenalis on, või proovima läbi rääkida," sõnas ta.

Aaspõllu sõnas, et faktiliselt on Venemaa väed Ukraina territooriumil ja seda juba aastaid. Samost märkis, et selle raames kehtivad Venemaale ka 2014. aastast suhteliselt karmid santsioonid.

"Selliseid lahtise tekstiga mõttevoogusid ei peaks Ameerika Ühendriikide president sellisel viisil harrastama, see on probleem. Venemaa strateegiliseks eesmärgiks pole praegu kindlasti Ukraina okupeerimine ja Venemaaga liitmine, vaid lääneriikides kahtluste ja kõhkluste külvamine, nende strateegilise vaate hägustamine, liitlassuhete nõrgendamine, kõikvõimalik ebakindlus. Seda kõike me näeme iga nädal, et Venemaal on õnnestunud teatud määral saada," ütles Samost.

Aaspõllu hinnangul ei ole Ukrainas reaalse sõja puhkemine tõenäoline. "Venemaa on piirile Ukrainaga viinud umbes 100 000 sõdurit, hulgaliselt tehnikat. Kas ta on võimeline nende üksustega võtma ära Ukraina? Pigem ei," sõnas ta.

Aaspõllu hinnangul peitub tõde selles, et Venemaa ei tegutse selge ja hästi läbimõeldud plaani alusel, vaid pigem oportunistlikult.

Eesti annab Ukrainale relvi pakkudes tugeva sõnumi

Saksamaa tegevus viimasel nädalal on Samosti sõnul olnud palju murettekitavam kui Bideni pressikonverents või Emmanuel Macroni kõne Euroopa Parlamendis. "Saksamaa erinevate institutsioonide-ametite läbi on käitunud viisil, mis ilmselgelt vastab Venemaa strateegilisele huvile: NATO-s ja liitlaste vahel umbusku külvata," sõnas ta.

Samosti hinnangul tuleb Saksamaale anda mõista, et riigi valikud ei vasta meie liitlassuhtele ega Saksamaa enda strateegilisele huvile.

"Nii see, et Saksamaa ei luba oma liitlastel Ukrainale relvi saata, et Saksamaa välisminister räägib, kuidas tahavad Venemaaga koos vesinikuprojekte teha, kui et neil on kõrged sõjaväelased, kes pressikonverentsil räägivad, kuidas Putinit tuleb austada ja Krimm on Venemaa oma. Nii ei lähe, aga me peame seda sakslastele ütlema," ütles ta.

Aaspõllu sõnul on Saksamaa senine lähenemine olnud mitte saata konfliktikolletesse relvi. "Kui sa vaatad nende tegevust Ukraina suunal, siis nad lubasid sinna saata välihaigla, mis peaks pehmendama nende keeldumist relvade saatmisest."

Saksamaa vaates ei pruugi Venemaa olla nii eksistentsiaalne oht, nagu Venemaa naabrid seda tajuvad, märkis Aaspõllu.

Samosti sõnul on Eesti ja Balti riikide püüd Ukrainale relvaabi pakkuda õige otsus. "Oluline on see, et see on diplomaatiliselt ülimalt jõuline sõnum. See on see koht, kus tegu on sõnum. Me ei tee lihtsalt kõmisevate sõnadega avaldusi, kuidas Ukrainat väga toetame, vaid saadame Ukrainasse neid relvi, millega saab vene tanke efektiivselt puruks lasta," rääkis ta.

"See on efektiivne diplomaatia, Eesti on teinud erakordselt tugeva ja õige käigu," ütles Samost.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Samost ja Aaspõllu"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: