Koalitsiooninõukogu kogunes lõppeval nädalal iga päev interneti vahendusel, et otsida lahendust elektri hinna tõusule. Olukord tundus aasta tagasi võimule tulnud koalitsioonile keeruline.

"Siin on juhtimiskriisi. Ega ei saa öelda, et see suurepärane on, see on selge," ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

"Eks olukord on pingeline üldiselt," nentis peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

Kuigi Toompeal sosistati, et koalitsioon püsis noateral, ütles sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv endine keskerakondlane Raimond Kaljulaid, et Keskerakonnal polnud kavas koalitsiooni lõhkuda. Seda näitas see, et  energiahindade arutelu ajal ei võtnud sõna erakonna vene tiib, kellele Keskerakonna ja Reformierakonna liit pole just meeltmööda kooslus. Nemad lasid aruteludel rahulikult kulgeda

"Ei Mihhail Kõlvartilt ega Yana Toomilt ega teistelt eredamatelt vene poliitikutelt ei tulnud piiksugi. Ei selle kohta, kuidas energiahindade hüvitamisega peaks edasi minema ega ka selle kohta, mida teha koalitsiooni ja Kaja Kallasega. Mis viitas algusest peale sellele, et sellel korral koalitsiooni lõhkuda ei olnud kavas," lausus Kaljulaid.

Reformierakonna endine tipp-poliitik Meelis Atonen lisas, et ka temal polnud hetkekski tunnet, et valitsusliit laguneb.

"Käis koalitsioonis ilmselt mingite jõujoonte paika panemine ja minule tundub, et selles koalitsioonis jääbki see käima kuni valimisteni.  See on kurb, aga seda ei muuda," ütles Atonen.

Politoloog Tõnis Saarts ütles, et kuigi koalitsioonis on mõrad, pole ei Keskerakonnal ega Reformierakonnal häid valikuid uue koalitsiooniks. Ja kuigi näib, et kõige kergem oleks ehk taastada koalitsiooni, kuhu kuulusid Keskerakond, Isamaa ja EKRE, oleks ka sellise koosluse taastamisega probleeme. 

"Mulle tundub, et EKRE ei ole väga huvitatud valitsusse minekust,  neil on palju parem võimalus tulemust teha opositsioonist järgmistel riigikogu valimistel, mis on juba järgmisel aastal," lausus Saarts.  

Helme: uut koalitsiooni käidi kompamas

EKRE esimees Martin Helme ütles, et omad plussid ja miinused on nii koalitsiooni minekul kui opositsiooni jäämisel. Koalitsiooni pole mõtet minna lihtsalt kannatama.

"Kui minna valitsuse selle eesmärgiga, et lähme lahendame probleeme ja kriisi ja see on edukas, siis on sellest poliitiliselt võita. Ma ei näe seda sugugi nii, et meil pole mingit põhjust või kasu minna valitsusse. On küll. Aga tingimusel, et me saame oma pakutud lahendused ellu viia," rääkis Helme.

Kuigi Helme ametikohtadele ei viita, pakkus Raimond Kaljulaid, et EKRE-l võiksid koalitsiooni minnes olla suuremad ambitsioonid. Seda enam, et nemad eelmist koalitsiooni lõhki ei ajanud ning Keskerakond leppis Reformierakonnaga uue koalitsiooni kokku nende selja taga.

"Ma ei kujuta väga hästi ette, et nad läheksid nii-öelda Keskerakonna valitsusse. Ma arvan, et siis EKRE ütleks, et jah, me võime valitsusse tulla küll, aga siis me tahame seda valitsust ise juhtida ja Martin Helmest peab peaminister saama," lausus Kaljulaid.  

Helme kinnitas, et kompimist uue võimaliku koalitsiooni teemal oli viimastel nädalatel küll. Tema sõnul uuriti võimalusi nii vana koalitsiooni – Keskerakond, Isamaa ja EKRE – taastamiseks ja ka päris vanadest aegadest tuttava kolmikliidu – Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid – moodustamiseks. Konkreetseid pakkumisi opositsioonile aga ei tehtud.

"Aga need kõik kas ei olnud piisavalt tõsised või ei olnud üks või teine pool piisavalt julge konkreetsusega. Või ei tundunud opositsioonierakondadele need maakuulamised piisavalt ahvatlevad," ütles Helme.

Küsimusele, mida pakuti ja kes rääkimas käis, vastas Helme lühidalt: "No siin ma pean jääma diskreetseks."

"Ei usu mina, et käib Reformierakonna esindaja kellegi teisega mingit läbirääkimist pidamas ja piltlikult öeldes uut koalitsiooni otsimas igaks juhuks. Ja ma ei usu, et Keskerakond seda teeb. Üksikud inimesed võivad käia, aga süsteemselt seda ei tehta, sest üldiselt hoitakse töötavat asja koos," nentis Atonen.

Atoneni hinnangul olid tekkinud konflikti taga ka isiklikud probleemid ning ta võrdleb Jüri Ratase suhtlemist Reformierakonnaga koolikiusamisega. See tähendab, et eelmises koalitsioonis oli Ratas oma vabandamiste ning tordisaatmistega justkui kiusatava rollis, kellest nüüd on saanud kiusaja.

"Mulle tundus, et see jättis väga sügava jälje ja nüüd, kui Jüri Ratas ei ole enam peaminister, siis tal on millegipärast tunne, et ta peab vastu kiusama. Mitte neid, kes teda kiusasid, vaid toimub selline tühja koha pealt ja Kaja Kallase ja Reformierakonnaga kiusu otsimine," rääkis Atonen.  

Atoneni hinnangul jääb koalitsioon valimisteni püsima. Martin Helme aga pigem kahtleb selles.

"Väga ebatõenäoline on, et nad järgmise suure kriisi üle elavad. Kas see suur kriis tuleb kevadel või sügisel või milline ta tuleb, seda on praegu raske ennustada," ütles Helme.  

Saarts ütles, et järgmise tüli võivad käivitada nii ootamatult puhkenud skandaalid kui ka väljaütlemised, mida teine pool ei talu. Samas võivad näiteks välipoliitilised sündmused ehk sõjategevuse algus Ukrainas liita koalitsiooni tugevaks.  

"Nagu alati kõikides ühiskondades, kui on välisoht, siis rahvas koondub oma juhtide ümber ja loodab neile. Kui valitsus suudab vajutada õigetele nuppudele ja ajada konstruktiivset poliitikat, siis see võib nende positsiooni ja populaarsust isegi kasvatada," lausus Saarts.