Kui Venemaa teeks midagi oma edelapiiril asuva riigi suhtes, oleks sellel kogu maailmale "tohutud tagajärjed", ütles Biden ajakirjanikele.

"Selline liikumine üle Ukraina piiri tähendaks tohutuid tagajärgi kogu maailmas ja võib olla suurim invasioon pärast Teist maailmasõda," ütles Biden.

Biden vastas "jah", kui temalt küsiti, kas ta näeb end sissetungi korral sanktsioone kehtestamas Venemaa presidendile isiklikult.

Biden lisas, et tunneb kohustust tugevdada NATO kohalolekut Ida-Euroopas. "Peame selgeks tegema, et kellelgi, ühelgi NATO liikmel pole põhjust muretseda, kas... NATO tuleb neid kaitsma," ütles ta.

Biden vastas ajakirjanike küsimustele Venemaast ja Ukraina kriisi kohta, kui külastas Washingtonis Capitol Hillil asuvat väikest rõiva- ja kingitustepoodi.

Bideni kommentaarid tulid ajal, mil teised lääne liidrid kordasid hoiatusi, et Venemaa maksab sissetungi eest ränka hinda. Kuid ta kordas, et USA vägesid Ukrainasse endasse saata ei kavatse.

Venemaa vastas neile väljaütlemistele süüdistades USA-d ja NATO-d Ukrainat relvade ja lääne nõustajatega "üleujutamises".

"Sellele, mida Ameerika laevastik Venemaa ranniku lähedal teeb, pole selgitust," seisab Moskva alalise esinduse ÜRO juures avalduses.

Venemaa on süüdistanud USA-d ja teisi pingete suurendamises ja eitab Ukrainasse sisenemise plaane.

Eraldi on Bideni administratsioon teatanud, et teeb koostööd nafta- ja gaasitarnijatega üle maailma, et suurendada tarneid Euroopasse juhuks, kui Venemaa tarned katkestab, vahendab New York Times.

Venemaa annab praegu ligikaudu ühe kolmandiku Euroopa Liidu imporditavast toornaftast ja gaasist.

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ütles, et lääneliitlased reageerivad igale sissetungile "tõsiste" majandussanktsioonidega, lisades, et Suurbritannia on valmis lähetama vägesid NATO liitlaste kaitseks piirkonnas. Ta tõstatas küsimuse Venemaa väljaarvamise rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT. See samm tähendas Venemaa kõrgete ametnike sõnul, et Euroopa ei saaks ka enam Venemaa toodete eest tasuda.

Samal ajal ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et dialoog Moskvaga jätkub. Ta lisas, et ta räägib reedel telefoni teel Vladimir Putiniga ja soovib saada selgitusi Venemaa kavatsuste kohta Ukraina suhtes.

Esmaspäevastel kriisikõnelustel leppisid lääneriigid kokku "enneolematute" sanktsioonidega Venemaa vastu, kui see peaks Ukrainasse tungima.

USA on samuti pannud valmisolekusse 8500 sõdurit – osaliselt selleks, et aidata tugevdada NATO liitlasi. Washington on hoiatanud ka Venemaa liitlast Valgevenet kui ta peaks Moskvat invasioonil Ukrainasse aitama.

Kreml on öelnud, et näeb NATO-t julgeolekuohuna ja nõuab seaduslikke garantiisid, et allianss ei laieneks kaugemale itta, sealhulgas naaberriiki Ukrainasse. Kuid USA on öelnud, et kaalul on Venemaa agressioon, mitte NATO laienemine.

Hirm sissetungi ees on ajendanud lääneriikide Kiievis asuvaid saatkondi osa töötajaid koju viima.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski püüdis teisipäevases telekõnes oma rahvast rahustada.

"Ei ole roosasid prille, pole lapsikuid illusioone, kõik pole lihtne... Aga lootust on," lausus ta. "Kaitske oma keha viiruste eest, oma aju valede eest ja südant paanika eest."

Venemaa ja Ukraina esindajad kohtuvad kolmapäeval Pariisis, et püüda pingeid maandada, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Kohtumisel on kohal ka Prantsusmaa ja Saksamaa esindajad. Need neli riiki moodustasid 2014. aastal kontaktrühma eesmärgiga lahendada Ida-Ukraina konflikt, kuid senine tulemus on olnud kesine. Viimane neljapoolne kohtumine toimus jaanuari alguses Moskvas.