"Tavapäraselt on olnud üks tugev liider," rääkis Voog saates "Otse uudistemajast". "On olnud aastaid, kus Reformierakond ja Keskerakond on ühel positsioonil, aeg-ajalt on ühinenud keegi kolmas, näiteks sotsid. Sellist situatsiooni, kus neli erakonda on olnud 20 protsendi peal, ei ole olnud."

Esimest korda küsiti Emori uuringus lisaks parteilisele eelistusele ka seda, kelle poolt valimist inimesed kaaluksid. Selles vaates oli konkurentsitult populaarseim erakond Eesti 200. Nende valimist kaaluks 37 protsenti valijatest, samas kui populaarseimat erakonda EKRE-t kaaluks valikuna 27 protsenti. See, keda inimesed valida kaaluksid, näitab erakonna toetuse kasvu potentsiaali.

"Selle 37 protsendiga annab inimene hinnangu sellele, kuidas on parlamendierakonnad hakkama saanud," leidis ajakirjanik Indrek Kiisler. Tema hinnangul näitab see valijate soovi näha uusi tegijaid ning et ollakse väsinud praegustest erakondadest.

Voog nõustus ja täpsustas, et näiteks 2011. aastal seda ootust ei olnud ja valijad ootasid hoopis stabiilsust. Sarnane olukord oli hoopis 2002. aastal, kui Res Publicale kui uuele tulijale pandi suured ootused.

"Eesti 200 puhul on väga oluline küsimus, kas nendega liitub üks inimene, kes istus Weizenbergi tänaval viis aastat," analüüsis ajakirjanik Urmet Kook Eesti 200 võimalust realiseerida nende potentsiaalne toetus. Kuigi Kiisler pidas tõenäoliseks, et president Kersti Kaljulaid enne järgmisi valimisi erakonnaga liitub, ei usu ta, et see juhtuks lähikuudel, sest sel juhul ei mõjuks ta aasta pärast riigikogu valimistel enam värske tulijana.

Koalitsioonierakondade reitinguid analüüsides leidsid Kiisler ja Kook, et kui Reformierakonna toetus on olnud pikemat aega langustrendis, siis Keskerakonna oma on viimastel kuudel pöördunud tõusule.

"Jüri Ratas on suutnud väga hästi välja mängida, vastandudes viimased kuu-poolteist pidevalt Reformierakonnale," ütles Kiisler.

Ta lisas, et olulist rolli mängib kindlasti ka see, et erinevalt reformierakondlastest soovivad Keskerakonna liikmed näiteks iga päev ka ERR-i kanalites sõna saada.

Voog: sotside juhikandidaadid ei ole atraktiivsed poliitikud

Parlamendierakondadest kõige madalamale on langenud SDE toetus, olles vaid seitse protsenti.

"Sotsid on energiakriisis jätnud kasutamata võimaluse sõna võtta," pidas Kook üheks põhjuseks, miks erakond ei ole viimasel ajal silma paistnud.

"Sotside üks probleem on see, et juhtideks pürgivad need, kes ei ole atraktiivsed isikud," leidis Voog. Ta tõi näite, et Marina Kaljurand oleks oluliselt parem ja populaarsem valik. Kook nõustus ja lisas, et ka presidendivalimiste kontekstis oli Kaljurand väga populaarne.

Kiisleri arvates tegeleks SDE juhi üks kandidaat Riina Sikkut pigem edasi nende teemadega, millega sotsid on viimasel ajal silma paistnud: rohepööre, keskkond, sooline võrdõiguslikkus.

"Kui Sikkut osutuks valituks, oleks erisus Eesti 200-st oluliselt väiksem," leidis Kiisler. Samas tõi Kook välja, et Lauri Läänemetsa valituks osutumise korral on sotsidel oht sarnaneda hoopis EKRE-ga, kelle jaoks on oluline tegeleda töökohtade küsimusega just maapiirkondades.

Tulevikust kõneldes pidasid saatekülalised oluliseks seda, mis toimub julgeolekuvallas. Kui Ukrainas peaks aset leidma sõjaline konflikt või Venemaa peaks saatma veelgi jõulisemaid sõnumeid, aitaks see kasvatada pigem Reformierakonna toetust.

Kook selgitas, et erinevalt välisministrist on peaminister väga aktiivne kaasarääkija just välispoliitilistel teemadel.