Konist andis aasta tagasi USA Texase osariiki tabanud külmalaine ja energiakriisi ajal eelhoiatuse, et midagi sarnast võib juhtuda ka Eestis – probleem on meie varustuskindlus, mis võib elektrihinnad lakke lüüa. Aasta hiljem tunnistas Konist, et ta ei osanud arvata, et see nii kiiresti juhtub.

"Arvasin, et see juhtub viie aasta jooksul, mitte juba aastaga."  

Professori sõnul on üks õppetunde see, et ei tohi välistada kõikide halbade stsenaariumite kokkulangemist. Näiteks, et meil ei ole gaasi, ei ole tuulikute võimsust, päikesepaneelid on lume all ning olemasolevad vanad elektrijaamad on plaanilises või avariiremondis.

"Neid asju peab ette planeerima. Aga meil ettevõtetel puudub kohustus, vaid Eesti Energia peab 1000 megavatti töös hoidma, aga mingit sisulist majanduslikku kasu see neile ei too."

Rääkides sellest, millised võiksid olla praeguse energiakriisi lahendused ja kas need on üldse kiirelt olemas, vastas Konist, et lahendused on olemas, aga need ei pruugi kõigile meeldida.

"Lahendus on ikkagi see, et senikaua, kui meil ei ole uut kaevu valmis kaevatud, niikaua ei tohi me vana kaevu kinni panna. Kui senimaani on eeldatud, et keegi teine ehitab meie eest ja meie jaoks reguleeritavaid tootmisvõimsusi, siis täna on selge, et turupõhises süsteemis seda ei toimu. Me peame ise investeerima sellesse samamoodi, kui riik ehitab näiteks teid. Sama on ka elektri tootmisvõimsustega ja põlevkivijaamad on need, kuhu investeerida. Me peame seda käsitlema ka kui julgeolekugarantiid, aga me oleme seda alahinnanud," sõnas Konist.

Ta lisas, et mõistagi tuleb rajada ka tuuleparke, aga samavõrra tuleks rääkida võrgu juurde-ehitamisest ja salvestustehnoloogiatest . "Me saame (tuuleparkidega - toim) võimsusühiku kätte, aga millal me saame kasutada seda võimsust? Kas ka siis, kui meil seda väga vaja, on küsimus."

Professor lisas, et ootab väga, et tuleva aasta märtsikuiste riigikogu valimiste eel tekiks erakondadel tugev platvorm, kuidas nad plaanivad selliseid olukordi vältida, mis hiljuti Eestis juhtus, kui elektrihinnad läksid lakke.

"Täna on tegemist börsi ja turuga. Iga ettevõte soovib müüa oma kaupa, aga meie peame vaatama ühiskonna vaatest süsteemi tervikuna. Et see toimiks, et kvaliteet oleks olemas, et energia oleks olemas igal ajal ja et energia oleks ka inimestele taskukohase hinnaga."

Loota, et elekter läheks tulevikus kiiresti odavaks, oleks Konisti sõnul siiski naiivne.

"Aga mida me saame teha on see, kuidas kõrgete hindade probleemi tulevikus pidurdada. Kuidas me kliimaambitsiooni täidame nii, et inimesed seda ka aktsepteerivad. Kui inimestel pole raha energiakandjate eest maksta või neil pole pärast maksmist söögi jaoks raha, siis see on tõsine probleem, mille oleme paraku ise tekitanud, sest oleme liiga kiiresti jooksnud."

Vastates küsimusele, kas Eesti peaks eelistama tuulest, päikesest, põlevkivist toodetavat elektrit või hoopis tuleks ehitada tuumajaam, vastas Konist, et kõik need peaksid sobituma süsteemi, sest aitavad üksteist tasakaalustada.

"Suppi ei keedeta ka ainult kartulist, ainult porgandist või ainult veest. Riigi seisukohalt on oluline, et omame tootmisvõimekust ja mis oleks ideaalis suurem kui aasta tiputarbimine. Isegi kui me suudaks toota 2/3, siis oleks ka kõik hästi. Ega põlevkivijaamad ei pea ju kogu aeg töötama. Me saame ühiskonnana aktsepteerida, et nad on olemas, aga ei kasuta, kui neid vaja ei ole."

Konist lisas, et üks oluline faktor on ka ühendused Venemaaga, mis on üks suur veen, mis aitab meil sagedust hoida ja annab teatud juhtudel võimaluse energiat liigutada.

"Ja kui ka seda meil enam ei ole, siis tekitab see riskikohtasid juurde. Kui igati normaalne on osta gaasi Venemaalt, siis miks peaksime elektri ostmise lõpetama, kui seda teeb näiteks meie naaber Soome? Jah, kui kogu Euroopa otsustab, et me üldse enam energiakandjaid ei osta Venemaalt, siis jah. Aga me ei pea ise tekitama keerulisi olukordi endale ja hakkame ise neid kangelaslikult lahendama."

Konist lisas, et kui meil tootmisettevõtteid jääb vähemaks ja uusi ei tule piisavalt juurde, siis tekib meil probleeme juurde.

"Näiteks Saksamaa paneb tuumajaamu kinni järjest ehk reguleeritavaid tootmisvõimsusi kukub välja, mistõttu peame ise midagi ette võtma."

Ta lisas, et ka põlevkivist saab senisest keskkonnasõbralikumalt elektrit toota ning et vähe on räägitud ka sellest, et põlevkivi saaks edukalt kasutada ringmajanduses, näiteks ehituses.

"Kui me gaasi hinda ei kontrolli, siis põlevkivi puhul määrab ressursitasu riik. Põlevkivi saab kasutada märksa keskkonnasõbralikumalt kui täna. Seda käsitletakse praegu ainult kui materjali, kust saab energiat. Tuleviku võti on aga ringmajandus. Seda saab kasutada näiteks ehituses – tahket jääki tsemendis. Peaksime vaatama rohkem tulevikuvõimalusi ja pakkuma ehitusmaterjale, mille keskkonnamõju on väiksem. Ja siis saame põlevkivist kõrvaltootena ka elektrit või õli," sõnas professor Konist.